Kui kriis märtsi keskel puhkes, oli kogu olukord tõeliselt ainulaadne ja uskumatu. Peaaegu kõik suleti kõikjal Euroopas ja sel ajal ei teadnud keegi, kas liikumispiirangutest oli tegelikult kasu või mitte. Kõige olulisem oli elude päästmine ja majandus tuli ohverdada.

Me nägime, kuidas Euroopa neli põhivabadust kadusid üleöö. Ühtne turg muutus peaaegu olematuks. Nägime, et üks liikmesriik blokeeris tarned teisele ja ostjad ootasid sõna otseses mõttes Hiinas näomaskite tehaste uste ees, konkureerides üksteisega parima pakkumuse tegemisel.

Minu koduriigis Eestis ei olnud olukord nii hull. Tervishoiusüsteem tuli koormusega toime ja COVID-19 tõttu ei kaotatud liiga palju elusid (kokku 69). Esialgu oli puudus maskidest ja muudest kaitsevahenditest, kuid see lahendati lõpuks. Hea oli näha, kui kiiresti mõned ettevõtted oma tootmist muutsid ja alustasid vajalike seadmete tootmist, samal ajal kui teised aitasid tarnetega.

Minu perekonnal ja minul endal läks üsna hästi. Elades rohelises linnaosas aiaga ümbritsetud eramus, ei olnud see liiga raske. Muidugi suleti peaaegu kõik – kaubanduskeskused, koolid, kinod, teatrid ja spordirajatised –, kuid jalutuskäigud värskes õhus (alati vahemaad pidades) olid võimalikud ja isegi soovitatud.

Oli muljet avaldav näha, kuidas kõik asjad muutusid e-toiminguteks – ostudest seminaride ja suhtluseni. Kõike tehti ühtäkki interneti kaudu, kaasa arvatud kooliõpingud. Üleöö muutusid õpetamine ja õppimine veebipõhiseks. Ning õpetajad ja lapsed said hästi hakkama. Kõik õppisid kriisi ajal palju ja südantsoojendav oli näha, kui suurt puudust mu tütar tundis tegelikust koolis käimisest.

Tööl pakkus minu organisatsiooni – Eesti Kaubandus-Tööstuskoja – õigusmeeskond selle aja jooksul rekordarvu konsultatsioone. Vääramatuks jõuks tunnistatud juhtumite arv jõudis kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Jõudumööda majandusolukord nüüd paraneb, kuid mõned sektorid seisavad endiselt silmitsi suurte raskustega. Kardan, et see võib olla alles algus ja sügisel võib olukord halveneda. Praegu on valitsuse meetmed abiks paljudele inimestele, kuid mis saab siis, kui need läbi saavad?

Sellised keerulised ajad nagu praegune panevad mõtlema ning hindama meie elu ja vabadust nii Euroopas kui ka komitees. Võimalus reisida, sõita Brüsselisse ja pidada omavahel arutelusid on tõepoolest luksus. On väga oluline, et me jätkame oma tööd, et säilitada tõeline side eri inimeste vahel eri ELi riikides sõltumata sellest, kas on käimas kriis või mitte.