Ukrainas käiv sõda, mis on põhjustanud ELis peavarju otsivate pagulaste enneolematu voo, toob selgelt esile pakilise vajaduse ühiste tõhusate, humaansete ja humanitaarsete Euroopa reeglite järele rände ja varjupaiga valdkonnas avatud, ent samas turvalisel Schengeni alal. Sellisele järeldusele jõuti Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuses, mis võeti vastu mais toimunud täiskogu istungjärgul.

„Venemaa sõjaline agressioon Ukraina vastu on olukorda drastiliselt muutnud. See on läbi aegade kõigi aegade suurim oht Schengeni ala toimimisele ja ELi julgeolekule. Kohutavad sündmused Ukrainas kinnitavad veelkord, et Schengeni ala välispiiride julgeolek ja stabiilsus on Euroopa sisejulgeoleku eeltingimuseks,“ sõnas arvamuse „Julgeolekuliidu pakett / Schengeni pakett“ raportöör Krzysztof Balon.

Ta ütles, et komitee toetab komisjoni seisukohta, mille kohaselt Schengeni ala riikide piiride sulgemine võib olla ainult ajutine.

Arvamuses anti hinnang komisjoni hiljutisele paketile, millega ajakohastatakse Schengeni ala eeskirju. Komitee märkis, et liikmesriikide julgeolekuprobleeme saab paremini lahendada pigem õiguskaitseasutuste vahelise tihedama ja tugevama koostöö ja koordineerimise abil kui sisepiiril piirikontrolli taaskehtestamise teel.

Arvamuses pannakse rõhku sellele, et EL ja liikmesriigid peavad piirihalduse, rände- ja varjupaigaküsimustes järgima alati põhiõiguste hartat, eelkõige liikumis- ja elukohavabadust, varjupaigaõigust ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet. Sama kehtib igasuguse liikmesriikide vahelise politsei- ja õiguskoostöö puhul.

Komitee kutsus liikmesriike üles ennetavalt toetama solidaarsusmehhanismi ja jagama vastutust rändehalduse valdkonnas uue rände- ja varjupaigaleppe sätete kohaselt.

Liikmesriikides võiks solidaarsusmehhanismi kujundada ajutise kaitse direktiivi põhjal, mis aktiveeriti äsja seoses Venemaa kallaletungiga Ukrainale. Komitee peab seda väga asjakohaseks. Komisjon peaks kaaluma ajutise kaitse direktiivi rakendamist kolmandate riikide kodanike suhtes tulevaste tõsiste ja pakiliste kriisiolukordade tekkimisel.

Komitee kordas oma muret Küprose, Rumeenia, Bulgaaria ja Horvaatia jätkuva väljajätmise pärast Schengeni alalt ning liitus komisjoni üleskutsega nõukogule rakendada selles osas kiireid ja otsustavaid meetmeid. (ll)