Ametlikult ELi institutsioonidesse lähetatud ÜRO äärmise vaesuse ja inimõiguste eriraportöör tutvustas komitee täiskogu jaanuari istungjärgul oma töö tulemusi, mille kohaselt saaks vaesuses elavate inimeste arvu vähendada järgmise kümne aasta jooksul poole võrra.

ÜRO äärmise vaesuse ja inimõiguste eriraportöör Oliver De Schutter sõnas, et Euroopa Komisjon peab peatses Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise tegevuskavas seadma vaesuse vähendamise üheks põhiprioriteediks.

De Schutter märkis, et vaesus mõjutab ELis üha enam naisi ja ühe vanemaga leibkondi.

Samuti pani ta südamele, et komisjoni rohelise kokkuleppe tugev sotsiaalne mõõde ei asenda vaesuse vähendamise strateegiat. Ta rõhutas: „Vaesuse vähendamine ei ole rohelise kokkuleppe üks peaeesmärke.“

De Schutter selgitas, et kindlaks on tehtud ELis vaesuse vähendamise kolm struktuurset piirangut.

• Maksudumping ELi liikmesriikides, kus maksukoormus on viimase 20 aasta jooksul nihkunud järk-järgult ettevõtetelt ja kõige jõukamatelt töötajatele, tarbijatele ja madala sissetulekuga perekondadele.
• Sotsiaaltingimuste ja tööjõukulude poliitika, millega üritati parandada kulupõhist konkurentsivõimet, vähendades palkasid ja tööandjate makstavat sotsiaalmaksu.
• Makromajanduslik raamistik majandus- ja rahaliidu kontekstis, eriti seoses stabiilsuse ja kasvu paktiga, mis oli vaja võimalikult kiiresti läbi vaadata, et vabastada tervisesse ja haridusse tehtavad sotsiaalsed investeeringud fiskaaldistsipliini meetmest.

De Schutteri sõnul tuleks komisjoni Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise tegevuskavasse lisada kolm kaugeleulatuvat eesmärki.

• Vaesuse vähendamise strateegia 2030. aastaks, seades eesmärgi vähendada vaesuse ohus olevate inimeste arvu poole võrra.
• Lastegarantii, mis hõlmab viit põhivaldkonda: juurdepääs haridusele, lapsehoiule, piisavale toitumisele, eluasemele ja tervishoiule. Selleks on vaja toetada perekondi, tagades neile inimväärse sissetuleku, töö ja juurdepääsu toetustele.
• Uus õiguslikult siduv õigusakt miinimumsissetuleku kavade kohta, et tagada viimaste asjakohasus kogu ELis ja ühise metoodika kasutamine liikmesriikides.

Komitee president Christa Schweng ütles, et enne COVID-19 kriisi oli ELis vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus iga viies inimene ning see viitab Euroopa arenenud ühiskonna läbikukkumisele. „Üks parimaid viise inimeste vaesusest välja aitamiseks ja vaesuse ennetamiseks on arendada ühiskonna ja indiviidi vastupanuvõimet,“ sõnas Schweng.

Seejärel märkis ta, et peale rahaliste vahendite on vaja ka võtta kasutusele õigustel põhinev lähenemisviis, milles tunnistatakse, et vaesed ei ole mitte üksnes õiguste omajad, vaid ka muutuste elluviijad. Schweng lisas, et kohustus mitte kedagi kõrvale jätta tähendab seda,et inimestel võimaldatakse ikka ja jälle ühiskonnas positiivset rolli täita. (at/mp)