23. juunil 2016 toimunud konsultatiivsel rahvahääletusel küsiti Ühendkuningriigi kodanikelt, kas nende riik peaks Euroopa Liidust lahkuma. Britid toetasid väga väikse häälteenamusega EList lahkumist. Tulemused olid riigis erinevad: Šotimaa, Põhja-Iirimaa ja ka Londoni elanikud lahkumist ei pooldanud. Sellele vaatamata võttis Ühendkuningriigi valitsus pärast rahvahääletust kohustuse Brexit ellu viia. Esiteks jõustus 1. veebruaril 2020 väljaastumisleping, millega nähti ette 11-kuuline üleminekuperiood. See andis õiguskindluse kõigile neile, keda Brexit mõjutab. 2021. aasta jaanuaris jõustus leping tulevaste suhete kohta ja Ühendkuningriigist sai ametlikult kolmas riik. 

ELi ja Ühendkuningriigi kaubandus- ja koostööleping on ennenägematu mitmes mõttes. Selle kõige olulisem tunnusjoon on märkimisväärsete piirangute kehtestamine Ühendkuningriigi ja ELi suhetes, mille nad olid koos üles ehitanud rohkem kui 45 aastat jooksul. 

See suurriik lahkus vabatahtlikult sooduskaubanduspiirkonnast ja 450 miljonit inimest hõlmavalt ühtselt piirideta turult ning maailma suurimast ja mõjukaimast standardite kehtestajast ja regulatiivsest võimust. 

See toimus ajal, mil maailma kujundavad selgelt kolm suurt üleilmset jõudu – USA, EL ja Hiina – ning ülemaailmne pandeemia nõuab solidaarsust ja koostööd. EList lahkumist ajendas poliitiline tahe võtta juhtohjad taas enda kätte ja üsna traditsiooniline arusaam suveräänsuse mõistest.

Läbirääkimised kokkuleppe üle olid murerohked ja tulvil ebaselgust ning tulemuse saavutamine oli viimse hetkeni küsimärgi all. Ent Euroopa Komisjon suutis pidada läbirääkimisi piisavalt kaua, et siiski kokkuleppeni jõuda. Õnneks ei kasutanud Briti valitsus suveräänsuse argumenti ettekäändena kokkuleppe mittesaavutamiseks. 

Kokkuleppeta jäämine ei olnud kunagi ELi soov. Samuti olime teadlikud sellest, et isegi lahja kokkulepe on parem kui leppeta jäämine. Kokkulepe või mitte, igal juhul toob see moonutusi ja kulusid, mida kannavad nii üldsus kui ka äriringkonnad mõlemal pool La Manche’i väina. 

Kuna Ühendkuningriik on nüüd kolmas riik, ei kaitse isegi kõige tõhusamad valmisolekumeetmed meid täielikult Brexiti tagajärgede eest. Hea uudis on see, et kõik väljaastumislepingus kavandatud meetmed Iiri piiri ja kodanike õiguste kohta rakendati ja võeti kasutusele õigel ajal. 

Kõneväärt on see, et Euroopa Parlament näitas üles tohutut paindlikkust seoses oma demokraatliku õigusega tulevast kokkulepet kontrollida ja nõustus erandlikel asjaoludel andma nõusoleku selle ajutiseks kohaldamiseks. 

Euroopa Parlament otsustas selle hinna maksta, sest usume, et tulevases partnerluses kokkuleppe saavutamine aitab hoida pikas perspektiivis mõlema poole suhted avatuna. Ja asi on seda väärt. 

Keegi ei tea, milline võiks olla rahvahääletuse tulemus, kui see toimuks nüüd, mil Ühendkuningriigi üldsus on 2016. aastaga võrreldes palju paremini informeeritud tagajärgedest, mis kaasnevad sellega, et nad ei ole enam Euroopa Liidu kodanikud, ja mil Ühendkuningriiki ümbritsev maailm on nii pöördeliselt muutunud. Kas Brexiti vaim on Ühendkuningriigis endiselt populaarne? Seda ei saa me kunagi teada. Kuid ma soovin meie Briti sõpradele kõike kõige paremat. 

Päris elu paneb proovile igaühe valmisoleku uue olukorraga toimetulekuks. See paneb proovile saavutatud kokkuleppe ja Briti suveräänsuse hinna. 

Mõlemad pooled usuvad, et saavutati hea kokkulepe. Küll aga kaasnevad vältimatute häiretega kulud. Tarbijad ja ettevõtjad maksavad kinni selle, et Ühendkuningriik ei osale enam ei ühtsel turul ega tolliliidus. ELi üliõpilastel, kes soovivad õppida Ühendkuningriigis, ei ole enam koduüliõpilaste staatust. Briti valitsus ei olnud huvitatud Ühendkuningriigi osalemisest Erasmuse vahetusprogrammis. 

Isikute, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine ELi ja Ühendkuningriigi vahel on lõppenud. Esineb liikumis- ja kaubandustõkkeid. 

London jääb oluliseks ülemaailmseks finantskeskuseks ja ma loodan, et suudame välja töötada koostööl põhineva lähenemisviisi. 

Belfasti kokkulepe suudeti päästa. ELil on õnnestunud kaitsta 450 miljoni osalejaga siseturu terviklikkust. Samuti säilitas EL algusest peale oma ühtsuse, kaitstes samal ajal oma põhiväärtusi ja põhimõtteid. 

Läbirääkimiste lõpus ütles Euroopa Komisjoni president, et tunneb rahulolu ja leevendust. On tõsi, et Brexitile kulus palju aega ja energiat. Nüüd on see läbi. Ühendkuningriik jätkab oma teekonda üksi. Euroopa Liit peab keskenduma oma tulevikule ja ülemaailmsele missioonile. 

Kokkulepe meie tulevaste suhete kohta on keeruline. Selle rakendamisel ja jõustamisel on palju riske ja probleeme. Meie ees seisavad rasked ajad. Kuigi tegemist on ennenägematu kokkuleppega, on veel lahendamata küsimusi. Läbirääkimised jätkuvad ja regulatiivne dialoog on põhjapaneva tähtsusega. Täielik arusaam sellest, mida tähendab kolmanda riigi staatus, on meie Briti sõpradel veel ees. Hea on see, et saavutatud kokkulepe aitab meil dialoogi jätkata. 

Professor Danuta Hübner

Euroopa Parlamendi liige