Euroopa roheline kokkulepe
11. detsembril 2019 esitles Euroopa Komisjon Euroopa rohelist kokkulepet, korrates ELi võetud kohustust tegeleda kliima- ja keskkonnaprobleemidega, mis on selle põlvkonna jaoks määrava tähtsusega ülesanne. Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk on muuta EL nüüdisaegseks, ressursitõhusaks ja konkurentsivõimeliseks majanduseks, tagades et
- kasvuhoonegaaside netoheide kaob 2050. aastaks;
- majanduskasv muutub ressursikasutusest sõltumatuks;
- ühtegi inimest ega kohta ei jäeta kõrvale.
Euroopa rohelise kokkuleppe täitmiseks viib EL ellu ulatusliku algatuste paketi, mis hõlmab poliitilisi ja seadusandlikke ettepanekuid ning rahastamisvahendite väljatöötamist ja ajakohastamist.
Komitee on kutsunud üles sõlmima rohelist ja sotsiaalset kokkulepet, rõhutades tihedat seost rohelise kokkuleppe ja sotsiaalse õigluse vahel. Selleks et homsed kestlikud ja konkurentsivõimelised ettevõtted saaksid edeneda tervislikus keskkonnas, on oluline kuulda kõigi sidusrühmade häält.
Euroopa rohelises kokkuleppes pandi suurt rõhku investeeringutele ning rohe- ja kestliku ülemineku rahastamisele. Roheline kokkulepe on Euroopa peamine vahend COVID-19 pandeemiast väljumiseks. Euroopa rohelist kokkulepet rahastatakse ühe kolmandikuga taasterahastu „NextGenerationEU“ taastekava 1,8 triljoni euro suurustest investeeringutest ja ELi seitsmeaastasest eelarvest. Rahastamisvõimaluste suurendamise eesmärk on muuta kriis võimaluseks Euroopa tulevik ümber kujundada.
Komiteel on oluline roll Euroopa rohelise kokkuleppe algatuste ja meetmete rakendamise järelevalves. Komitee koostab arvamusi ja korraldab tegevusi (vt selle lehekülje vasakus servas olevat kõrvalmenüüd) eesmärgiga tagada, et ELi institutsioonid võtavad arvesse organiseeritud kodanikuühiskonna seisukohti ning rohelise kokkuleppe algatused on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja ühiskondliku olukorraga kohapeal.
Kuna Euroopa roheline kokkulepe on olemuselt valdkonnaülene ja kõikehõlmav, käsitlevad seda kõik komitee sektsioonid ja CCMI.
Pages
The coronavirus pandemic has hit the health of Europe's citizens and its economy hard, notably its industrial production. The European companies in the sectors with high consumption of resources and energy (REIIs) were already in a precarious situation, and are now undergoing this further, unexpected, crisis.
By drawing on CCMI's analytical capacity on industrial change and its shaping in the industrial paradigm, the opinion will focus on the analysis of industrial transformation in a way to make it a Just Transition which is meant as beneficial for all European citizens.
This opinion comments on the new EU strategic framework on health and safety at work for the period 2021-2027. The framework sets out the key actions needed to improve workers' health and safety over the coming years and focuses on three objectives: managing change brought by green, digital and demographic transitions as well as changes to the traditional work environment, improving prevention of accidents and illnesses, and increasing preparedness for any potential future crises. The EESC broadly agrees with the vision set out in the strategic framework but proposes also additional measures and initiatives to be integrated in the strategy.
The European Green Deal announced that to protect Europe’s citizens and ecosystems, the EU needs to move towards a zero pollution ambition, and better prevent and remedy pollution from air, water, soil, and consumer products.
The EU is the world's biggest producer of glass with a market share of around one third of total world production. The industry is known for the quality of its products, its capacity for technological innovation and its skilled labour force. The glass industries comprise five sectors covering different glass products, applications and markets: containers, flat glass, glass fibre, special glasses and domestic glass.
Micro enterprises and SMEs (MSME) in all fields need good conditions to survive the health and economic crisis and unlock their potential so that they can grow and create jobs. This opinion examines alternatives to address the administrative ("paper tax") burden on MSMEs, particularly in view of current transparency and disclosure measures to achieve the EU's social and environmental objectives.