Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
11. detsembril 2019 esitles Euroopa Komisjon Euroopa rohelist kokkulepet, korrates ELi võetud kohustust tegeleda kliima- ja keskkonnaprobleemidega, mis on selle põlvkonna jaoks määrava tähtsusega ülesanne. Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk on muuta EL nüüdisaegseks, ressursitõhusaks ja konkurentsivõimeliseks majanduseks, tagades et
Euroopa rohelise kokkuleppe täitmiseks viib EL ellu ulatusliku algatuste paketi, mis hõlmab poliitilisi ja seadusandlikke ettepanekuid ning rahastamisvahendite väljatöötamist ja ajakohastamist.
Komitee on kutsunud üles sõlmima rohelist ja sotsiaalset kokkulepet, rõhutades tihedat seost rohelise kokkuleppe ja sotsiaalse õigluse vahel. Selleks et homsed kestlikud ja konkurentsivõimelised ettevõtted saaksid edeneda tervislikus keskkonnas, on oluline kuulda kõigi sidusrühmade häält.
Euroopa rohelises kokkuleppes pandi suurt rõhku investeeringutele ning rohe- ja kestliku ülemineku rahastamisele. Roheline kokkulepe on Euroopa peamine vahend COVID-19 pandeemiast väljumiseks. Euroopa rohelist kokkulepet rahastatakse ühe kolmandikuga taasterahastu „NextGenerationEU“ taastekava 1,8 triljoni euro suurustest investeeringutest ja ELi seitsmeaastasest eelarvest. Rahastamisvõimaluste suurendamise eesmärk on muuta kriis võimaluseks Euroopa tulevik ümber kujundada.
Komiteel on oluline roll Euroopa rohelise kokkuleppe algatuste ja meetmete rakendamise järelevalves. Komitee koostab arvamusi ja korraldab tegevusi (vt selle lehekülje vasakus servas olevat kõrvalmenüüd) eesmärgiga tagada, et ELi institutsioonid võtavad arvesse organiseeritud kodanikuühiskonna seisukohti ning rohelise kokkuleppe algatused on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja ühiskondliku olukorraga kohapeal.
Kuna Euroopa roheline kokkulepe on olemuselt valdkonnaülene ja kõikehõlmav, käsitlevad seda kõik komitee sektsioonid ja CCMI.
The European Economic and Social Committee calls on the European institutions to consider water as a priority and to adopt an EU Blue Deal as a standalone strategic policy, on an equal footing with the EU Green Deal.
This study investigates the major climate-related risks for households in the EU by quantifying the relationship between a set of selected climate-hazards metrics, households’ income by source, and sector-specific expenditures, capturing both the climate induced cost of impacts and adaptation measures. This analysis is complemented with the assessment of mitigation policy costs for households using a mixed modelling approach.
The study reviews recent analyses to understand the green or circular skills of the future which have been identified thus far in sectoral and EU-wide research. Moreover, it examines EU Initiatives on skills development for circularity, by highlighting some limitations of these instruments and making suggestions for improvement.
EESC Employers’ Group priorities
Approach and priority areas of the Civil Society Organisations' Group for 2023
Conclusions of the 23rd edition of European Consumer Day 2022 - 17 November 2022
This study identifies key barriers to accelerating the renovation rate in the residential building sector and to implementing the Minimum Energy Performance Standards (MEPS). It provides a summary of, and recommendations for, overcoming these obstacles.
This study deals with the use of hydrogen for the de-carbonization of the Resources and Energy Intensive Industries (REIIs) and gives a specific insight of the situation of the steel-making industry.
