Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee
11. detsembril 2019 esitles Euroopa Komisjon Euroopa rohelist kokkulepet, korrates ELi võetud kohustust tegeleda kliima- ja keskkonnaprobleemidega, mis on selle põlvkonna jaoks määrava tähtsusega ülesanne. Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärk on muuta EL nüüdisaegseks, ressursitõhusaks ja konkurentsivõimeliseks majanduseks, tagades et
Euroopa rohelise kokkuleppe täitmiseks viib EL ellu ulatusliku algatuste paketi, mis hõlmab poliitilisi ja seadusandlikke ettepanekuid ning rahastamisvahendite väljatöötamist ja ajakohastamist.
Komitee on kutsunud üles sõlmima rohelist ja sotsiaalset kokkulepet, rõhutades tihedat seost rohelise kokkuleppe ja sotsiaalse õigluse vahel. Selleks et homsed kestlikud ja konkurentsivõimelised ettevõtted saaksid edeneda tervislikus keskkonnas, on oluline kuulda kõigi sidusrühmade häält.
Euroopa rohelises kokkuleppes pandi suurt rõhku investeeringutele ning rohe- ja kestliku ülemineku rahastamisele. Roheline kokkulepe on Euroopa peamine vahend COVID-19 pandeemiast väljumiseks. Euroopa rohelist kokkulepet rahastatakse ühe kolmandikuga taasterahastu „NextGenerationEU“ taastekava 1,8 triljoni euro suurustest investeeringutest ja ELi seitsmeaastasest eelarvest. Rahastamisvõimaluste suurendamise eesmärk on muuta kriis võimaluseks Euroopa tulevik ümber kujundada.
Komiteel on oluline roll Euroopa rohelise kokkuleppe algatuste ja meetmete rakendamise järelevalves. Komitee koostab arvamusi ja korraldab tegevusi (vt selle lehekülje vasakus servas olevat kõrvalmenüüd) eesmärgiga tagada, et ELi institutsioonid võtavad arvesse organiseeritud kodanikuühiskonna seisukohti ning rohelise kokkuleppe algatused on kooskõlas majandusliku, sotsiaalse ja ühiskondliku olukorraga kohapeal.
Kuna Euroopa roheline kokkulepe on olemuselt valdkonnaülene ja kõikehõlmav, käsitlevad seda kõik komitee sektsioonid ja CCMI.
EESC opinion NAT/908 - Plants produced by new genomic techniques.
The future Belgian presidency of the Council of the European Union asked the EESC to provide their insights on the rethinking of the internal market in light of the acceleration of the Union’s twin transitions towards a green and digital economy and on crafting a European Industrial Strategy that positions industries as the backbone of Europe's economy.
This exploratory opinion will be an opportunity to follow up on the EESC work on sustainable food systems, address the causes of obesity as the social determinant of health and provide recommendations for promoting healthier and sustainable diets, healthy lifestyle habits and protection of vulnerable children to feed into the work of the Spanish presidency.
Considering the extent of the food security crisis and the urgency to address the issue of excessive commodity speculation, the aim of this own-initiative opinion is to analyse the current situation in more detail; gather experts' views on the impacts of commodity speculation on food price increases and food security worldwide; and provide civil society's recommendations on policy measures that are needed to address excessive price speculation and increase market transparency.
The current F-gas Regulation 517/2014 intends to reduce the EU’s F-gas emissions by two-thirds by 2030 compared with 2014 levels. At EU level, F-gases currently account for 2.5 % of total greenhouse gas emissions. In line with the Climate Law, the new F-gas proposal will contribute to reducing emissions by at least 55% by 2030 and making Europe climate-neutral by 2050.
The ‘REFIT’ evaluation concluded that while the current Regulation was generally fit for purpose, it could be better aligned with the European Green Deal and its design could be slightly improved. In this context, the proposal aims to replace the ODS Regulation, while maintaining a strict level of control.