Aasia ja Vaikse Ookeani piirkond

This page is also available in

Aasias hoiab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee alal suhteid kodanikuühiskonna organisatsioonidega Hiinas, Jaapanis, Singapuris, Lõuna-Koreas ja Vietnamis.

Tegutseb ELi ja Hiina kodanikuühiskonna ümarlaud: see loodi 2007. aastal üheksanda ELi ja Hiina tippkohtumise järel ning see koguneb kord aastas.

Veebruaris 2009 loodi ELi ja Jaapani järelevalvekomitee, et jälgida ELi ja Jaapani suhete kodanikuühiskonna mõõdet ning edendada koostööd Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Jaapani äri-, töötajate, keskkonna- ja tarbijaorganisatsioonide ning muude suuremate kodanikuühiskonna organisatsioonide vahel. ELi-Jaapani majanduspartnerluslepingu raames loodi ELi sisenõuanderühm „Jaapan“, kuna partnerluslepingu kaubanduse ja kestliku arengu peatüki raames antakse kodanikuühiskonnale järelevalve- ja nõuandev roll.

EL on sõlminud vabakaubanduslepingud järgmiste Aasia riikidega: Lõuna-Korea (2011), Jaapan (2019), Singapur (2019) ja Vietnam (2020). Neid lepinguid iseloomustab kaubanduse ja kestliku arengu peatükkide lisamine. Lepingud annavad Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning teistele kodanikuühiskonna organisatsioonidele – koos kodanikuühiskonna organisatsioonidega partnerriikides – ametliku rolli lepingute täitmise järelevalves ja asjaomaste poliitiliste ametiasutuste nõustamisel. See tegevus toimub sisenõuanderühmade abil keskkonnaalaste, sotsiaalsete ning töönormide valdkonnas ja muudes küsimustes, mis on kodanikuühiskonna jaoks otseselt olulised. Igal aastal toimub kaks kuni kolm ELi sisenõuanderühmade koosolekut ja ühiskoosolek toimub kord aastas.

Lisaks suhtleb Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonnaga muudes Aasia riikides ja asjaomastel rahvusvahelistel üritustel ad hoc-põhimõttel.

Displaying 1 - 10 of 49


Vastuvõetud arvamused on 26/04/2017

The 2030 Agenda, the new global framework for sustainable development agreed by the UN in 2015, needs to be reflected in EU's development policy, the major orientations of which are set out in the 2005 European Consensus on Development ("the Consensus").

To this end, the Commission issued Communication COM(2016) 740, "Proposal for a New European Consensus on Development: Our World, Our Dignity, Our Future" in November 2016.  Interinstitutional negotiations are expected to result in its endorsement in the form of a Joint Statement by the Council, the European Parliament and the Commission, in May 2017.

EMSK arvamus: Proposal for a new European Consensus on Development: "Our World, our Dignity, our Future” (Communication)

Vastuvõetud arvamused on 13/07/2016

The European Economic and Social Committee (EESC) warns against granting China market economy status (MES) and  calls on the European institutions to promote fair international competition and actively defend European jobs and European values with efficient trade defence instruments (TDIs). In its opinion, adopted at its 514th plenary session on 14th July, the EESC points to the disastrous impact a possible granting of MES to China would have on Europe's industry and consequently on Europe's labour market. The EESC insists on China's fulfilment of the five EU criteria for achieving the MES.

EMSK arvamus: The impact on key industrial sectors (and on jobs and growth) of the possible granting of market economy treatment to China (for the purpose of trade defence instruments) (own-initiative opinion)

Vastuvõetud arvamused on 14/01/2015
Täiskogu istungjärk: 
504 -
Jan 21, 2015 Jan 22, 2015

The main aim of the review is to assess whether all existing priorities of the EU-Central Asia Strategy remain valid, and whether the EU should maintain its current focus on issues such as security, education, sustainable development (energy, transport and environment), and the rule of law.

Civil society contribution to the review of the EU-Central Asia Strategy

Vastuvõetud arvamused on 21/01/2014

This own initiative opinion looks to examine the agreement already under negotiation between EU and Japan (being the third non-European EU trade partner) and in particular its economic, social and environmental consequences. This agreement is not only dealing with trade, but will have on societies expected consequences to be enlightened and taken in account by negotiators. The automobile sector, public procurement, services, agricultural and pharmaceutical products sectors are, among others, concerned.

The Role of Civil Society in the negotiation and implementation of an EU-Japan Free Trade Agreement

Vastuvõetud arvamused on 27/10/2011
Täiskogu istungjärk: 
475 -
Nov 26, 2011 Nov 27, 2011

An EU-India Free Trade Agreement (FTA) would cover over a fifth of the global population, making it one of the most significant FTAs in the world. It has the potential to bring significant benefits for society to both the EU and India.

However, the EESC is concerned with its uncertain social and environmental effects for the EU, especially in terms of Mode 4 (mobility of workers) and for the poorer segments of Indian society.

The role of civil society in the free trade agreement between the EU and India