ELi liikmesriigid peaksid hõlbustama kaasavat dialoogi kodanikuühiskonnaga, avatust ja läbipaistvust kõigis radioaktiivsete jäätmete käitlemise aspektides. See kehtib nii praeguste kui ka potentsiaalsete vastuvõtvate kogukondade kohta, eriti arvestades asjaolu, et järgmisel kümnendil ja pärast seda tekib igal aastal üha rohkem radioaktiivseid jäätmeid.

Täiskogu oktoobri istungjärgul vastu võetud arvamuses võtab komitee kindla seisukoha. Komitee märgib, et olemasolevaid rahalisi vahendeid tuleks kasutada selleks, et võimestada kodanikuühiskonna rühmi, eelkõige tuumarajatiste läheduses asuvaid kohalikke kogukondi, iseseisvalt osalema projektides ja uuringutes, et hinnata radioaktiivsete jäätmete käitlemises osalemise ja läbipaistvuse tavasid.

Komitee soovitab liikmesriikidel anda aru, millised on meetodid üldsuse osalemiseks radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud otsustusprotsessis ning kuidas tagatakse läbipaistvus. „Komitee kutsub liikmesriike üles võtma meetmeid, et tagada radioaktiivsete jäätmete käitlemisega seotud keskkonna, rahvatervise ja sotsiaal-majandusliku arengu seire ja korrapärane avalikustamine,“ ütles raportöör Alena Mastantuono.

Liikmesriigid peaksid võtma vastutuse ja mitte jätma tulevastele põlvkondadele tuumajäätmete töötlemise koormust olenemata jäätmete laadist, elueast ja ohutasemest.

Arvestades, et suurt osa kasutatud tuumkütusest on võimalik ümber töödelda, tuleks lõhustuvad materjalid ringlusse võtta, vähendades seega vajadust loodusliku uraani järele tuumareaktorite käitamiseks. Ringmajanduse strateegiad võimaldaksid liikmesriikidel minimeerida jäätmekoguseid, millega tuleb tegeleda jäätmekäitlusstrateegiate abil.

„Liikmesriigid peaksid tagama, et dekomisjoneerimise ning kasutatud kütuse ja radioaktiivsete jäätmete käitlemise kulude hindamisel võetakse arvesse kulude suurenemist aja jooksul. Samuti peaksid nad tagama, et rahastamine on tegelike kulude katmiseks piisav,“ märkis kaasraportöör Christophe Quarez. (mp)