Iga viie aasta järel lähevad Euroopa kodanikud valimiskastide juurde, et valida oma esindajad Euroopa Parlamenti, mis on ainus otsevalitav Euroopa Liidu institutsioon. 2024. aastal alustavad parlamendi kümnendas koosseisus tööd 720 vastvalitud liiget. Oma viie aasta pikkusel ametiajal etendavad nad otsustavat rolli Euroopa, selle institutsioonide ja poliitika kujundamises, selle koha määratlemises polariseerunud maailmas ja pühendumuses ühistele väärtustele.

Kõik valimised on olulised. Nendest saabki demokraatia alguse. Kuid me teame, et demokraatia on midagi palju enamat kui valimised. Me näeme demokraatlikult valitud valitsusi, kes rakendavad demokraatiat, rikkudes samas õigusriigi põhimõtet. Valimised, isegi kui need on õiglased ja vabad, ei ole demokraatia ainus tagatis, samuti ei ole need demokraatia ainus määrav tegur. Seepärast peaksidki valijad valimistel aktiivselt osalema.

Viimasel viiel aastal on Euroopa Liit seisnud silmitsi mitmete peaaegu eksistentsiaalsete probleemidega. Pidime tegelema Brexiti ja selle tagajärgedega. Sellele järgnesid COVID-19 pandeemia, Venemaa jõhker ja ebainimlik sissetung Ukrainasse, sellest tulenevad majandusprobleemid, sealhulgas energiakriis ja kõrge inflatsioon. Me tulime toime kõigi nende ootamatute vapustustega, püüdes samal ajal saavutada oma peamisi strateegilisi eesmärke, milleks on topeltüleminek rohelisele ja digitaalselt konkurentsivõimelisele majandusele. Muutuv geopoliitiline keskkond tõi kaasa kaugeleulatuvad sanktsioonid, mille EL ja tema demokraatlikud partnerid kehtestasid Venemaa suhtes, liikudes selles suunas, et vähendada meie sõltuvust Hiinast ja panna meie suhted USAga senisest veelgi kindlamale alusele. Euroopa Liit on käivitanud ka esimese Euroopa kaitsetööstuse programmi, mis hakkab lähiaastatel vilja kandma.

2024. aasta valimised on lahing Euroopa pärast. Valimiskampaania peab vastama kodanike ootustele, austades nende rolli Euroopa otsustusprotsessis. Ei ole kahtlust, et sellised küsimused nagu ränne, kliimamuutused ja toetus Ukrainale, kes kaitseb oma kodumaad Venemaa agressiooni eest, puudutavad meid kõiki, kes me hoolime vabadusest, demokraatiast ja rahust. Valitud poliitikud peavad tegema kõik endast oleneva, et tagada laienemispoliitika tõhus taaskäivitamine. Arutades kandidaatidega nende järgmise viie aasta ülesandeid, siis tuleb neile teadvustada, et valituks osutunud isikud peavad võtma arvesse seda, et Euroopa Liit on osa murrangulisest maailmast, mis on jagatud demokraatiate ja autoritaarsete režiimide vahel. 2024. aastal toimuvad valimised kogu maailmas – eri riikides, mille elanikkond on kokku 4 miljardit.

Meie, eurooplased, jälgime pinevusega, millise otsuse teevad ameeriklased endale presidenti valides. Atlandi-ülesed suhted on meie Euroopa Parlamendi valimiste aruteludes oluline teema. Euroopa poliitikute ja erakondade ülesanne on teha kõik endast olenev, et kaasata kodanikke ja julgustada neid oma häält kuuldavaks tegema. Geopoliitiline ebakindlus muudab selle olulisemaks kui kunagi varem. Valimistel kandidaate esitlevatel erakondadel on sageli erinevad arvamused küsimustes, mis on meie elu jaoks üliolulised. Meil on võimalik kaasa rääkida ja mõjutada Euroopa ja meie endi tulevikku ainult siis, kui osaleme kodanikena aruteludes kandidaatidega ja läheme valima. Mõnikord me pettume ja saame vihaseks. Just seetõttu on meie aktiivne osalemine poliitilises valimisdialoogis nii oluline.

2019. aastal ületas valimisaktiivsus Euroopa Parlamendi valimistel esimest korda veidi 50 %. Just noorte eurooplaste hääled aitasid tõsta osalemise määra. Ühest küljest on hea uudis see, et pooled hääleõiguslikud isikud ka kasutasid oma hääleõigust. Teisest küljest tähendab see aga seda, et pooled meist, hääleõiguslikest Euroopa kodanikest, jätsid hääletamata. 2024. aastal ei saa me lasta teistel otsustada, kes meid Euroopa otsuste tegemisel ja õigusloomes esindab. Madal osalemisprotsent vähendab valitud isikute legitiimsust ja annab neile nõrgema rolli Euroopa Parlamendis. Erakondade peamine ülesanne on innustada oma potentsiaalseid valijaid hääletama minema.

Juba aastakümneid on eurooplased näinud oma esindajatena ELis valitsusi. 2024. aasta valimised avavad võimaluste akna, et näidata Euroopa Parlamendi tõelist mõjuvõimu kodanike häälekandjana. On neid, kes osalevad valimistel esmakordselt. Viies liikmesriigis saavad hääletada 16-aastased. Noortel on poliitikutele teistsugused ootused. Oleme seda näinud Euroopa tuleviku konverentsil, kuuleme seda nüüd Euroopa Komisjoni korraldatud järelaruteludel. Poliitikud peaksid kasutama eelseisvaid Euroopa Parlamendi valimisi selleks, et panna alus uuele valijate ja poliitikute põlvkonnale, mis annab võimaluse edendada läbipaistvat poliitilist haridust ning identiteedi ja usalduse suurendamist.

Euroopa Parlamendi 2024. aasta valimiste kommunikatsioonistrateegia keskendub hääletamisest hoidujate ja esmakordsete valijate kaasamisele ning teiste osapoolte, sealhulgas meedia, valitsusväliste organisatsioonide, ettevõtete ja üksikisikute abistamisele, toetades Euroopa kodanike ja organisatsioonide erapooletut kodanikuaktiivsust hääletama mineku tähtsuse propageerimisel.

Juba näemegi välissekkumist Euroopa Parlamendi valimistesse, hübriidoperatsioone, millega levitatakse desinformatsiooni, usalduse hävitamist institutsioonide ja poliitikute vastu ning lõhestavaid narratiive. See kõik toimub juba enne valimisi, valimiste ajal on seda veelgi rohkem ja oodata on ka valimisjärgseid komplikatsioone. Tuleb tagada desinformatsioonivastaste seaduste täitmine. Riiklikest ja Euroopa meetmetest ei piisa, me vajame sisulist rahastamist, et toetada kogu ühiskonda hõlmavat lähenemisviisi, paljastada desinformatsioon ja selle edastajad, kuna see mõjutab inimeste igapäevaelu ja nende strateegilisi valikuid.

Nendel valimistel on kaalul demokraatia, vabaduse ja turvalisuse saatus. Ja iga hääl loeb.

Danuta Hübner, Euroopa Parlamendi liige (PL/EPP)