Bioloogiline mitmekesisus on pusletükk, mis on ELi keerukatest strateegiatest puudu

EL on püüdnud bioloogilise mitmekesisuse strateegiaid rakendada alates 1992. aastast, kuid ilma märkimisväärsete tulemusteta. Selle põhjuseks on eeskätt õigusraamistiku puudulik rakendamine riiklikul tasandil ning hädavajalike meetmete kehv rahastamine.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed rõõmustab komisjoni uuendatud kohustus ja uued püüdlused bioloogilise mitmekesisuse strateegia välja arendamisel, milles kehtestatakse eesmärgid 2030. aastaks. Sellest peaks saama üks tee ELi rohelise kokkuleppe saavutamiseks. 

Raportöör Antonello Pezzini ja kaasraportöör Lutz Ribbe sõnul on bioloogilise mitmekesisuse strateegia õige tee, mida mööda minna, et seada Euroopa bioloogiline mitmekesisus COVID-19 järgse majanduse taastamise keskmesse inimeste, kliima ja meie planeedi hüvanguks ja tuua loodus tagasi meie ellu.

ELil tuleb teha märkimisväärselt suuremaid pingutusi oma allesjäänud loodusvarade kaitsmiseks, suurendades selleks teadlikkust ja korraldades teabekampaaniaid. Komitee peab samuti vajalikuks laiendada kaitsealade ulatust, eriti rangelt kaitstud alasid, et taastada elupaigad ja võidelda liikide vähenemise vastu.

Komitee rõhutab ka seda, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse ei saa majanduslikust seisukohast olla põllumajandustootjate ja metsaomanike kohustus. Selle „avaliku hüve ja väärtuse“ pakkumisest peab saama põllumeeste jaoks hoopis huvipakkuv sissetulekuvõimalus.

Valmistades ette bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni järgmist koosolekut, mis toimub Hiinas 2021. aastal, on vaja teha palju enam ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks. Nüüd on Euroopal aeg võtta juhtroll ja veenda teisi osalisi vastuvõetud strateegiaid järgima. (mr)