EMSK info

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 329 liikmest 137 on uued liikmed. Komitee koosseisu 2020.–2025. aasta ametiaeg algab oktoobris.

Komitee uued liikmed alustavad oma ametiaega COVID-19 piirangute tingimustes. Suhtlemisdistantsi hoidmine ja hübriidkoosolekud on Brüsselis endiselt reegliks, sest nakkuse määrad kogu Euroopas suurenevad.

Komitee 329 liiget nimetatakse ametisse iga viie aasta järel. Seekord on üle 40% neist uued liikmed, kes toovad tagasipöörduvate liikmete kõrval oma tegevusse uusi väljavaateid, ideid ja energiat.

Naised moodustavad uuel ametiajal 33% liikmetest, võrreldes 27,30%-ga eelmisel ametiajal ja 24,70%-ga aastatel 2010–2015. Kõige rohkem naisi esindavad Eestit (85,71%) ning Tšehhi Vabariiki ja Horvaatiat (66,67%). Portugali ja Küprose liikmete hulgas ei ole seevastu ühtegi naist. Rootsi liikmete seas valitseb täielik sooline tasakaal.

Noorim liige on 27aastane, kõige vanem liige aga, kes juhatab täiskogu istungjärku, kus valitakse komitee uus juhtkond, on 76aastane.

Nõukogu nimetab liikmed ametisse viieks aastaks liikmesriikide esitatud kandidaatide alusel. Uue ametiaja (2020–2025) liikmete täielik nimekiri on peagi kättesaadav komitee veebilehel.

329 uut või uuendatud volitustega liiget kohtuvad esimest korda 27. oktoobril Brüsselis. 28. oktoobril valivad nad uue presidendi ning kaks asepresidenti, kellest üks vastutab teabevahetuse ja teine eelarve eest ning kelle ametiaeg kestab kaks ja pool aastat. 

Presidendi ametikoht roteerub komitee kolme rühma vahel (tööandjate rühm, töötajate rühm ja Euroopa mitmekesisuse rühm). Kaks eelmist presidenti valiti töötajate ja Euroopa mitmekesisuse rühmade hulgast.

Iga liige ühineb ühega kolmest rühmast, kes valib ka oma rühma esimehe kahe ja poole aastaseks ametiajaks, mida on võimalik pikendada.

Komitee peamine ülesanne on nõustada ELi seadusandjaid (Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu) õigusaktide ja poliitikameetmete eelnõude teemal oma kuue sektsiooni ja ühe nõuandekomisjoni töö kaudu, mis hõlmavad paljusid poliitikavaldkondi, nagu sotsiaal-, majandus-, põllumajandus-, keskkonna- ja transpordiküsimused. (dm)

17. septembril korraldas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma lahkuva koosseisu viimasel täiskogu istungjärgul ametiaja lõpu tseremoonia. Uus koosseis alustab oma tööd oktoobris. Alates 2018. aasta aprillist komitee presidendi ametis olnud Luca Jahier tänas kõiki liikmeid ja rõhutas komitees esindatud kodanikuühiskonna organisatsioonide olulist panust Euroopa projekti.

Luca Jahier pidas presidendina oma viimase kõne, milles ta rääkis oma ametiaja peamistest prioriteetidest: kestlik areng, ELi ja Aafrika tugevamad sidemed, ELi laienemine ja kultuur kui Euroopat ühendav element. Samuti tõi ta esile komitee viimaste aastate panuse ELi ees seisvate probleemide lahendamisse, näiteks oli komitee esimene ELi institutsioon, kes tegi ettepaneku luua Euroopa terviseliit. Ta väljendas lootust, et komitee võiks aktiivselt osaleda Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi kavandatud Euroopa tulevikku käsitleval konverentsil.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen kiitis videosõnumis komitee viimase viie aasta jooksul tehtud suurepärast tööd ja olulist panust ELi õigusloomesse. Euroopa Parlamendi president David Sassoli saatis samuti videosõnumi, milles ta väljendas valmisolekut teha komiteega tihedamat koostööd struktureeritud dialoogi loomiseks organiseeritud kodanikuühiskonnaga. Euroopa Parlamendi asepresident Klara Dobrev võttis täiskogu istungjärgul sõna, rõhutades, et ilma inimeste toetuseta ei muutu maailmas midagi ja et komitee ülesanne on suhelda organiseeritud kodanikuühiskonna ja tegelike inimestega, kellel kõigil on erinev taust ja erinevad vajadused. (dgf)

Koroonaviiruse pandeemia laastab Euroopa turismisektorit. Kui EL kiiresti ei sekku, võib kuue kuu pärast olla kadunud pool ettevõtjatest, ütleb Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma uues arvamuses.

Septembris vastu võetud arvamuses, mille raportöör on Panagiotis Gkofas, märgib komitee, et turismiettevõtjate vee peal hoidmiseks ja nende töötajate töökohtade säilitamiseks COVID-19 kriisis on vaja ELi meetmeid. Ja tegutseda tuleb kiirelt: kui oodata veel kuus kuud, võib pool nendest ettevõtjatest olla oma uksed sulgenud.

Oma väidete kinnituseks korraldas komitee suvel veebiküsitluse, milles osales 175 organisatsiooni, mis esindavad tuhandeid turismiettevõtteid, kus töötavad sajad tuhanded inimesed üle kogu ELi.

Nende vastused komitee küsitlusele maalisid pildi peagi ähvardavast katastroofist.

88,2% vastanutest ütles, et COVID-19 kriis on neile tekitanud väga suurt kahju, 80,6% ennustas, et kriisi mõju on pikas perspektiivis veelgi enam tunda, ning 45% neist ei looda 2021. aastat üle elada.

Arvamus koostati vastusena Euroopa Komisjoni teatisele „Turism ja transport 2020. aastal ja pärast seda“.

ELi turismisektori tulud vähenevad 2020. aastal COVID-19 tõttu hinnanguliselt umbes 1 miljardi euro võrra kuus ja kaduda võib 6,4 miljonit töökohta.

Turismile taas hoo sisse andmiseks peab EL kõigepealt taastama inimeste usu reisimise ohutusse, ütleb komitee.

Vaktsiini oodates toetab komitee ELi tervisepassi ideed, kus ühtlustatud reisija asukoha vorm (Passenger Locator Form) ja ruutkoodid toimivad koos mitmekeelse arstiabi platvormiga.

Inimesed võiksid kasutada ruutkoodi, et saada teavet ja tervishoiuteenuseid riigis, mida nad külastavad, ning et neil oleks hädaolukorras juurdepääs tervishoiu- ja sotsiaalkindlustussüsteemidele.

Lisaks on väga tähtis suurendada võimalikult kiiresti turismiettevõtjate ja nende töötajate likviidsust, sest rahavoogude puudumine ohustab nende püsimajäämist.

Komitee on seisukohal, et töötuseriski leevendamise programmist TERA tuleks anda abi töötutele turismitöötajatele ja palgahüvitist VKEdele vähemalt 30. juunini 2021.

Komitee leiab samuti, et ELi peaks looma toetusmeetmete rakendamise jälgimise mehhanismi, sest paljud küsitlusele vastanud kurtsid, et kuigi EL teatas, et teeb vahendid kättesaadavaks, ei ole nemad rahalist abi saanud. (dm)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis vastu arvamuse „Inimväärne miinimumpalk kogu Euroopas“, milles andis oma panuse kogu ELi hõlmavasse selleteemalisse arutellu.

See ettevalmistav arvamus koostati Euroopa Parlamendi taotlusel pärast komisjoni teadet, et ta kaalub ettepaneku esitamist õigusakti kohta, mille eesmärk on tagada igale liidus töötavale inimesele õiglane miinimumpalk, mis võimaldab inimväärset elatustaset.

Arvamuses väitis komitee, et miinimumpalk, kui ühendada see inimesekeskse, integreeritud ja aktiivse kaasamispoliitikaga, võib aidata vähendada vaesust palgavaeste hulgas.

Komitee rõhutas samas, et kõik ELi algatused tuleb kujundada liikmesriikide olukorra täpse analüüsi põhjal ning neis tuleb täielikult arvesse võtta sotsiaalpartnerite rolli ja autonoomiat ning erinevaid töösuhete mudeleid.

Edasiste sammude suhtes olid komitee kolm rühma, kes esindavad ELi tööandjaid, ametiühinguid ja kodanikuühiskonna organisatsioone, erineval arvamusel.

Raportöör Stefano Mallia ütles komitee tööandjate rühma nimel: „Tööandjate rühm on seisukohal, et ELil ei ole palga ja iseäranis palgataseme küsimuses pädevust ning et miinimumpalga kehtestamise otsustavad riigid, võttes seejuures arvesse oma riikliku süsteemi eripära. Vältida tuleb ELi ekslikku tegevust, eriti just praegusel ajahetkel. Kui sotsiaalpartnerid vajavad tuge, peaksime kaaluma konkreetsete vajaduste käsitlemist parimate tavade vahetamise ja suutlikkuse suurendamise teel ja mitte langema ühetaolise lähenemisviisi lõksu, millel võivad olla tõsised negatiivsed tagajärjed.“

Komitee töötajate rühma esindav raportöör Oliver Röpke ütles: „ELi taastestrateegia oluline osa peab olema tagada, et inimväärsest miinimumpalgast saavad kasu töötajad üle kogu ELi. Töötajate rühma vaieldamatu seisukoht on, et kõigile ELi töötajatele peaks olema tagatud õiglane miinimumpalk, mis võimaldab inimväärset elatustaset, kus nad ka ei töötaks. Kollektiivläbirääkimised on jätkuvalt kõige tõhusam viis õiglase palga tagamiseks ning seega tuleb neid kõigis liikmesriikides tugevdada ja edendada. Seepärast kiidame me komisjoni tõdemuse eest, et ELi meetmete abil saab edendada kollektiivläbirääkimiste rolli piisava miinimumpalga ja sellega kaetuse toetuseks.“ (ll)

Kliimakriis, millega maailm praegu silmitsi seisab, on kogu maailmas liikuma pannud miljoneid noori, kellest paljude jaoks on see kriis oht nende tulevikule. Samal ajal on just noored korduvalt näidanud oma energiat, loovust ja motivatsiooni seista vastu praegustele jätkusuutmatutele mudelitele ning kannustada otsustajaid võtma kaugeleulatuvaid poliitikameetmeid. Ent nende ärakuulamise ja selle põhjal tegutsemise vahel valitseb jätkuvalt suur lõhe.

Oma selleteemalises arvamuses püüab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee seda lõhet vähendada, pidades noorte struktureeritud ja ametlikku kaasamist äärmiselt oluliseks ELi otsustusprotsessi kõigis etappides.

„Euroopa ja kogu maailm vajavad ambitsiooni, juhtimist ja tegutsemist. Meie süsteemid põhinevad tulevikust laenamisel, nüüd on aeg hakata tulevikku investeerima,“ rõhutas arvamuse raportöör Cillian Lohan.

Sellega seoses teeb komitee ettepaneku luua noorte kliima ja kestliku arengu ümarlauad, mida võõrustaks komitee koostöös Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendiga, ning kaasata noorte esindaja ELi ametlikku delegatsiooni ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi koosolekutel.

See on ainukordne võimalus kaotada süsteemne ebavõrdsus ja liikuda parema tuleviku suunas. (mr)

Komitee on aastaid edendanud aktiivselt ELi terviklikku toidupoliitikat, mille eesmärk on pakkuda tervislikku toitumist jätkusuutlikest toidusüsteemidest, sidudes põllumajanduse toitumise ja ökosüsteemi teenustega ning tagades tarneahelad, mis kaitsevad rahvatervist kõigis Euroopa ühiskonna osades.

Komitee arvates ei kajasta kavandatud strateegia „Talust taldrikule“ neid eesmärke piisavalt.

ELi ühine põllumajanduspoliitika on oluline vahend ühise põllumajanduspoliitika elluviimiseks, kuna ta hõlmab umbes 40% ELi kogukuludest. Seega tuleks ÜPP eelarvet kooskõlas nende eesmärkidega suurendada.

Strateegias „Talust taldrikule“ ei ole ka käsitletud maa säästva majandamise ja maale juurdepääsu küsimusi, mis on üks peamisi takistusi põllumajanduses tegutsevate inimeste põlvkonnavahetusel. Samal ajal on ÜPP maksete sissetulekutoetuse funktsioon elulise tähtsusega ja see jääb aastateks nii isegi siis, kui võetakse meetmeid, mis tagavad, et toiduainete hindades kajastuksid tegelikud kulud.

Teine ELi põllumajandustootjate suur mure on see, et nad peavad konkureerima imporditud toodetega, mis ei vasta kestlikkuse eesmärkidele. Komitee kutsub seetõttu ELi üles tagama sooduskaubanduslepingutes standardite tõelist vastastikkust.

Euroopal ja maailmal on täieliku kestlikkuseni veel pikk tee minna, kuid Euroopal on selleni jõudmiseks vahendid ja oskusteave. Tõestame, et meil on ka vajalik poliitiline tahe ja pühendumus, ning näitame teed ka teistele. (mr)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on kutsunud ELi ja liikmesriike üles töötama selle nimel, et selgitada töötingimusi platvormimajanduses, kuna nii töötaja kui ka tööandja staatuse standarditud määratluse puudumine võib muuta tööõiguse ja paljude töökaitseõiguste kohaldamise keeruliseks.

Peamised määratlemist vajavad mõisted on need, mis viitavad platvormidele kui „pakkumise ja nõudluse vahendajatele“, mitte aga „tööandjatele“. Selle tulemusena käsitatakse töötajaid füüsilisest isikust ettevõtjate, mitte aga palgatöötajatena, mistõttu jäävad nad sageli ilma õigus- ja sotsiaalsest kaitsest, sealhulgas töötervishoid ja tööohutus ning tööhõivekaitse, mille tähtsus on eriti praeguse pandeemial ajal ilmsiks tulnud.

Selleks et määrata palgatöötaja või füüsilisest isikust ettevõtja staatus, soovitas komitee ELil ja liikmesriikidel võtta mõõdupuuks majandusliku sõltuvuse ja alluvuse mõiste. Samuti märkis ta, et EL ja liikmesriigid peaksid hoolikalt kaaluma sellise põhimõtte vastuvõtmist, mille alusel loetakse töötajat vastupidist tõendavate tõendite puudumisel palgatöötajaks. Tõelistel füüsilisest isikust ettevõtjatel peaks aga olema lubatud see staatus soovi korral säilitada.

Lisaks paindlikkusele ja töötajate autonoomsusele, töötajatele lisasissetuleku tagamisele ning haavatavatele inimestele töökohtadele juurdepääsu võimaldamisele hoiatas komitee ka ohtude eest, mida ei tohi alahinnata,

Lisaks sellele, et võidakse eirata töötajate põhiõigusi, sh organiseerumisõigus ja kollektiivne läbirääkimisõigus, puudutab ühiskonda tervikuna üha suurenev oht, et konkurentsi aluseks kujuneb sotsiaalsete standardite alandamine. See kahjustab ühtlasi nii tööandjaid, kes kannatavad talumatu konkurentsisurve all, kui ka liikmesriike, kes jäävad ilma maksutulust ja sotsiaalkindlustusmaksetest.

Komitee esitab oma seisukohad ELi eesistujariigi Saksamaa taotlusel koostatud arvamuses „Õiglane töö platvormimajanduses“, mis võeti vastu täiskogu septembrikuu istungjärgul. Arvamuse raportöör oli komitee Portugali liige Carlos Manuel Trindade. (ll)

EL on püüdnud bioloogilise mitmekesisuse strateegiaid rakendada alates 1992. aastast, kuid ilma märkimisväärsete tulemusteta. Selle põhjuseks on eeskätt õigusraamistiku puudulik rakendamine riiklikul tasandil ning hädavajalike meetmete kehv rahastamine.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed rõõmustab komisjoni uuendatud kohustus ja uued püüdlused bioloogilise mitmekesisuse strateegia välja arendamisel, milles kehtestatakse eesmärgid 2030. aastaks. Sellest peaks saama üks tee ELi rohelise kokkuleppe saavutamiseks. 

Raportöör Antonello Pezzini ja kaasraportöör Lutz Ribbe sõnul on bioloogilise mitmekesisuse strateegia õige tee, mida mööda minna, et seada Euroopa bioloogiline mitmekesisus COVID-19 järgse majanduse taastamise keskmesse inimeste, kliima ja meie planeedi hüvanguks ja tuua loodus tagasi meie ellu.

ELil tuleb teha märkimisväärselt suuremaid pingutusi oma allesjäänud loodusvarade kaitsmiseks, suurendades selleks teadlikkust ja korraldades teabekampaaniaid. Komitee peab samuti vajalikuks laiendada kaitsealade ulatust, eriti rangelt kaitstud alasid, et taastada elupaigad ja võidelda liikide vähenemise vastu.

Komitee rõhutab ka seda, et bioloogilise mitmekesisuse kaitse ei saa majanduslikust seisukohast olla põllumajandustootjate ja metsaomanike kohustus. Selle „avaliku hüve ja väärtuse“ pakkumisest peab saama põllumeeste jaoks hoopis huvipakkuv sissetulekuvõimalus.

Valmistades ette bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni järgmist koosolekut, mis toimub Hiinas 2021. aastal, on vaja teha palju enam ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks. Nüüd on Euroopal aeg võtta juhtroll ja veenda teisi osalisi vastuvõetud strateegiaid järgima. (mr)

Praegune COVID-19 kriis on näidanud ülemaailmsete tarneahelate haprust. See on paljastanud ka töötajate kaitsetuse ning äritegevuse kahjuliku sotsiaalse ning tervise- ja ohutusalase mõju tänapäeva tarneahelates. Sellel konkreetsete poliitikameetmete võtmise ja otsuste tegemise jaoks otsustaval ajal palusid ELi eesistujariik Saksamaa ja Euroopa Parlament soovitusi Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteelt. Kahes arvamuses, mis võeti vastu täiskogu septembri istungjärgul, kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles töötama välja asjaomase Euroopa tegevuskava ja kehtestama ülemaailmsetes tarneahelates kohustuslikud hoolsuskohustused.

Ettevalmistavas arvamuses kutsub komitee üles koostama ELi tegevuskava, milles käsitletakse inimõigusi, inimväärset tööd ja kestlikkust ülemaailmsetes tarneahelates ning mille esiplaanil oleksid siduvad valdkonnaülesed ELi õigusaktid inimõigustealase hoolsuskohustuse ja vastutustundliku ettevõtluse kohta. Laialdane määratlus peaks hõlmama inimõigusi, sealhulgas töötajate ja ametiühingute õigusi, ning tuginema mitmetele rahvusvahelistele õigusdokumentidele.

Tegevuskavaga tehtava töö kõrval on komitee andnud nõu Euroopa Parlamendile ELi õigusliku algatuse kohta, millega kehtestatakse ettevõtluses inimõiguste ja keskkonnamõjuga seonduv kohustuslik hoolsuskohustus. Algatus, mille kuulutas välja Euroopa Komisjoni volinik Didier Reynders 2020. aasta aprillis ja mille algust on oodata 2021. aastal, muudab ELis tegutsevate ettevõtjate jaoks õiguslikult siduvaks teha kindlaks, hoida ära ja leevendada oma tegevuse kahjulikku mõju inim- ja töötajate õigustele ja keskkonnale ning võtta selle mõju eest vastutus. (dgf)

Jätkusuutliku juurdepääsu tagamine toorainetele, sealhulgas metallidele, mineraaltoormele ja ehitusmaterjalidele, eelkõige kriitilise tähtsusega toorainetele, on Euroopa majanduse jaoks väga oluline, sest toorainete kättesaadavusest sõltub vähemalt 30 miljonit töökohta. Praegune COVID-19 pandeemia rõhutab digiülemineku olulisust. 

Septembri täiskogu istungjärgul, mis oli ühtlasi otsustav hetk rohelise kokkuleppe ja ELi majanduse taastamise kava rakendamiseks, võttis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee vastu omaalgatusliku arvamuse „Digitaalne kaevandamine Euroopas: uued lahendused toorainete jätkusuutlikuks tootmiseks“.

Arvamuses soovitab komitee ELi toorainete sektori üleminekut digitehnoloogiale kui ainulaadset võimalust suurendada Euroopa tööstuse tarneahelate vastupanuvõimet, parandada mineraalide sektori keskkonnatoimet ning suurendada läbipaistvust ja arendada dialoogi kaevandustegevusest mõjutatud kodanike ja kogukondadega.

Arvamuse raportöör Marian Krzaklewski ütles: „Komitee tunnistab, et kaevandussektori digiüleminek nõuab õiguslike ja regulatiivsete muutuste rakendamiseks põhjalikke jõupingutusi ning et selliseid jõupingutusi tuleks teha rahvusüleste organisatsioonide / rahvusvahelise õiguse tasandil.“

Komitee juhib tähelepanu sellele, kui oluline on üleilmse laiaulatusliku maavaradealaste teadmiste võrgu olemasolu, mis oleks aluseks digiüleminekule ja teadlikule otsustusprotsessile ELi tasandil. Komitee tunnustab Teadusuuringute Ühiskeskust Euroopa toorainete infosüsteemi arendamise ja haldamise eest.

Komitee leiab, et EL ja liikmesriigid peavad ELi kaevandussektori digiüleminekut aktiivselt toetama. See on oluline samm ELi tööstuse ja toorainete väärtusahela vastupanuvõime suurendamisel. Kaevandused, mis kasutavad digitehnoloogiat, sealhulgas integreeritud automatiseerimist, kognitiivseid võrke ja reaalajas analüüsi, on tõhusamad, keskkonnasäästlikumad ja ohutumad. Arukates kaevandustes on lihtsam saavutada väiksemat keskkonnajalajälge ja ohutumat keskkonda ning see on hädavajalik, et saada ühiskonnalt luba Euroopas tegutseda. (ks)

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles töötama välja tervikliku tegevuskava Euroopa lennunduse kui terviku elavdamiseks koos konkreetsete ressurssidega, et toetada kõiki allsektoreid ja nende tööjõudu. Arvamuses, mille raportöör oli Thomas Kropp ja mis võeti vastu täiskogu septembri istungjärgul, väidab komitee, et vaja on ambitsioonikat ja kooskõlastatud poliitilist algatust, milles tehakse selget vahet algse lühiajalise taastumise etapi ning vajaduse vahel tagada sektori rahvusvaheline konkurentsivõime ja võrdsed võimalused keskmises ja pikas perspektiivis.

Täiskogu istungjärgu ajal ütles Thomas Kropp: „Kuigi lennundust on ka varem tabanud kriisid, on praegune olukord enneolematu. Ajakohastatud prognooside kohaselt ei taastu sektor täielikult enne 2024. aastat. Euroopa Liidu institutsioonid ja muud rahvusvahelised organid ei ole veel kooskõlastanud reguleerivaid meetmeid rahvusvaheliste standardite kehtestamiseks. Lennundus ei ole seotud üksnes lennuettevõtjatega: see puudutab ka teisi olulisi osalejaid, nagu lennujaamad, aeronavigatsiooniteenuse osutajad, maapealsed käitlejad ja muud teenuseosutajad, keda tuleb lahenduste otsimisel arvesse võtta.“

Üldiselt öeldes peab komisjon otsima sobivat tasakaalu taastamismeetmete ja Euroopa rohelisest kokkuleppest tulenevate finantsnõuete vahel, vältides regulatiivse lisakoormuse tekitamist, eelkõige taastamisetapis, kuna kogu sektor on majanduslikult äärmiselt habras.

Energiapööre vajab selget poliitilist ettekujutust tulevikust, sest see ei ole üksnes tehnoloogiline küsimus, vaid ka tõsine sotsiaalne katsumus. Lutz Ribbe ja Thomas Kattnigi koostatud arvamuses, mis võeti vastu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu septembris toimunud istungjärgul, rõhutab komitee, et tuleviku energiasüsteemil peavad olema nii tsentraliseeritud kui ka detsentraliseeritud elemendid, kuid selle korraldust ei saa jätta juhuse hooleks.

Arutelu käigus ütles Lutz Ribbe: „Vaja on selget ettekujutust sellest, kas tähtsamaks tuleb pidada detsentraliseerimist või tsentraliseerimist. Euroopa energiasüsteemi ümberkujundamiseks on eelkõige vaja tagada nii avaliku kui ka erasektori jaoks investeerimiskindlus, mida on võimalik saavutada ainult siis, kui tehakse selgeid põhimõttelisi otsuseid.“

Seda mõttekäiku jätkates lisas Thomas Kattnig: „Tuleb tagada töötajate, ametiühingute ja tarbijate kaasamine energiasüsteemi ümberkujundamisse. Poliitikakujundajad on seda lubanud ja komitee on seda tungivalt nõudnud. Ent komisjon ja liikmesriigid jätavad siingi enamiku küsimusi vastuseta. Praegused energiapoliitika algatused pigem lausa takistavad kui soodustavad üldsuse laialdast osalemist.“

Nii tsentraliseeritud kui ka detsentraliseeritud süsteemidel on oma head ja vead. Tsentraliseeritud süsteemis on väärtusloome koondunud tavaliselt väheste osalejate kätte. Detsentraliseeritud süsteemis saavad aga tarbijad osaleda aktiivsete klientide, kodanike energiakogukondade, põllumajandustootjate, VKEde ja munitsipaalettevõtetena. (mp)

Euroopa Komisjoni 2020. aasta majanduse juhtimise paketi hindamine toimub õigel ajal ja see peaks sillutama teed põhjalikule reformile, mille tulemusel võetakse suund läbivaadatud ja tasakaalustatud raamistiku poole, selle asemel et pöörduda tagasi tavatingimustesse. Judith Vorbachi ja Tommaso Di Fazio koostatud arvamuses, mis võeti vastu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu septembris toimunud istungjärgul, väidab komitee, et ELi tasandil on vaja uut majanduspoliitikat, milles keskendutakse jõukusele, et suurendada inimeste heaolu, ja mitmeid poliitilisi põhieesmärke, nagu kestlik ja kaasav majanduskasv, täielik tööhõive ja inimväärne töö, materiaalse rikkuse õiglane jaotumine, rahvatervis ja elukvaliteet, keskkonnasäästlikkus, finantsturgude ja hindade stabiilsus, tasakaalustatud kaubandussuhted, konkurentsivõimeline sotsiaalne turumajandus ja riigi rahanduse stabiilsus.

Õhutades komisjoni ja liikmesriike taas mõtlema kehtivate ELi eeskirjade toimimise üle COVID-19 pandeemia järel, sõnas Judith Vorbach: „Me peame majanduse juhtimise raamistiku kiiresti läbi vaatama ja seda ajakohastama. See peaks olema tasakaalustatum ja selle keskmes peaks olema jõukus, et suurendada eurooplaste heaolu. Kedagi ei tohi kõrvale jätta. Üks viis, kuidas seda teha, oleks kohaldada avaliku sektori investeeringute suhtes tasakaalus eelarve nõuet, et tagada tootlikkus ning tulevaste põlvkondade heaolu sotsiaalne ja ökoloogiline alus. Lisaks on oluline tagada piisav riigitulu ja õiglane maksupoliitika ning leevendada majanduslikult küsitavate näitajate mõju poliitika kujundamisele. Samuti on väga tähtis kaasata aktiivsemalt Euroopa Parlament, sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond tervikuna.“

Sama mõttekäiku jätkates lisas Tommaso Di Fazio: „COVID-19 kriis on suur šokk, mis nõuab täielikku finantssuutlikkust. Pandeemia majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede ohjeldamiseks ning tekkinud kahjust tuleneva koormuse õiglaseks jagamiseks liikmesriikides ja nende vahel on vaja kooskõlastatud eesmärke. Juba on kehtestatud olulised lühiajalised meetmed, näiteks eelarveraamistiku üldise vabastusklausli aktiveerimine. Selle asemel, et pöörduda liiga kiiresti tagasi tavatingimustesse, peame astuma suure sammu edasi ja võtma suuna läbivaadatud majanduskäsituse poole, millega suurendatakse investeeringuid koolitusse, teadus- ja arendustegevusse ning strateegilisse tootmistegevusse." (mp)

ELi uues läbivaadatud linnade ja territoriaalses tegevuskavas tuleb käsitleda COVID-19 pandeemia põhjustatud kriisi mõju ning ühtekuuluvuspoliitika võiks olla õige vahend Euroopa majanduse taastamiseks. Kahes arvamuses, mis võeti vastu täiskogu septembri istungjärgul, teeb komitee kokkuvõtte ELi territoriaalsest poliitikast ja teeb ülevaate edasistest sammudest.

Esimeses arvamuses keskenduvad Petr Zahradník ja Roman Haken Euroopa säästvate linnade Leipzigi harta läbivaatamisele ning toetavad uues Euroopa territoriaalses tegevuskavas esitatud üleskutseid luua õiglane ja roheline Euroopa ning kasutada kõigis poliitikavaldkondades ja kõigil valitsemistasanditel kindlamat territoriaalset mõõdet.

Kohalikul tasandil peavad tuleviku võtmesõnadeks olema linnade ja piirkondade integratsioon, kestlikkus ja vastupanuvõime. Täiskogu istungjärgul sõna võttes ütles Petr Zahradník: „Integreeritud projektide rakendamise potentsiaal territoriaalses ja linnade arengus on tohutu, samuti on selle lähenemisviisiga seotud kasutegurid, mis väljenduvad mõjude koostoimes, kulude kokkuhoius ja funktsionaalsete ühenduste loomises.“

Roman Haken lisas: „Pidades silmas kliimamuutuste mõju, ressursside kasutamist ja vajadust vähendada keskkonnariske, ei saa linnade ja piirkondade kestlikkust ja vastupanuvõimet käsitleda üksteisest eraldi. Sellepärast on vaja linnade tegevuskava võimalikult tihedalt kooskõlastada territoriaalse ühtekuuluvuspoliitikaga.“

Seega on ühtekuuluvus võtmetähtsusega, ja see on ka kesksel kohal arvamuses, mille raportöör oli Gonçalo Lobo Xavier ja milles komitee märgib, et ühtekuuluvus võiks olla ideaalne vahend COVID-19 pandeemiast tulenevate arvukate probleemidega tegelemiseks, ning kutsub komisjoni üles tegutsema. „On vaja kiirelt tegutseda ja kohe reageerida ning liikmesriikide abistamiseks ja toetamiseks rahaliste vahendite kasutusele võtmisel peab kinni pidama kehtivatest kriteeriumitest, ent vaja on ka julgust,“ ütles Gonçalo Lobo Xavier. „Euroopa vajab nüüd rohkem kui iial varem ühe katsumusega toime tulemiseks erisuguste meetodite kasutamist.“ (mp)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühm

Komitee tööandjate rühma üleskutsele leppida kiiresti kokku mahukas majanduse taastamise eelarves saabus vastuseid kõrgeimalt poliitiliselt tasandilt. Tööandjate rühm saatis 2020. aasta juunis selleteemalise kirja Euroopa Ülemkogu liikmetele ja eesistujale Charles Michelile, Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile ja Euroopa Parlamendi presidendile David Sassolile.

Tööandjate rühma põhisõnum oli, et edukad ja vastupidavad ettevõtted on olulised kogu ELi majanduse taastamise jaoks. Seepärast on kriisijärgseks perioodiks valmistudes äärmiselt oluline keskenduda kindlalt ettevõtlustingimustele. Charles Micheli kantselei direktor Frédéric Bernard rõhutas oma 3. juuli vastuses, et tulevane mitmeaastane finantsraamistik on stabiilse taastumise oluline element ning see toetab ka hästi toimivat ja ajakohastatud ühtset turgu.

Oma 17. juulil tööandjate rühmale saadetud vastuses märkis ka David Sassoli, et me vajame erakorralisi ja enneolematuid majandusmeetmeid ning tõelist ja tingimusteta Euroopa ühtsust. Ta väljendas heameelt selle üle, et neil on tööandjate rühmaga ühine arusaam, et ELi tasandil on vaja ühiselt reageerida. Selleks et aidata Euroopa inimestel ja ettevõtetel kriisist taastuda, on vaja mahukat mitmeaastast finantsraamistikku.

Ka Ursula von der Leyen avaldas tänu nii kirja kui ka komitee kirjaliku seisukoha „Ettevõtlus on ELi jaoks võtmetähtsusega koroonakriisist taastumiseks“ eest. Mõlemad dokumendid edastati komisjoni institutsioonidevaheliste suhete ja tulevikusuundade valdkonna asepresidendile Maroš Šefčovičile. Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni nimel kinnitas tema kantselei direktor Patrick Strzoda majanduse kiire taaskäivitamise tähtsust. Kiri edastati ka Prantsusmaa majandus- ja rahandusministrile Bruno le Maire’ile ja Prantsusmaa Euroopa asjade riigiministrile Clément Beaune’ile.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töötajate rühm

Selle aasta 7. oktoobril oli olulisem kui kunagi varem tähistada ülemaailmset inimväärse töö päeva. COVID-19 pandeemia on süvendanud meie ühiskonnas – eelkõige seoses inimväärse töö, töötasu ja sissetulekuga – esinevaid puudusi. Taas puudutab see ebaproportsionaalsel määral seda osa inimestest, kes on juba niigi kõige kaitsetumate hulgas: ebakindla töökohaga noored, naised, kes on kõige tõsisemalt mõjutatud sektorites üleesindatud või koduõppe ja pereliikmete eest hoolitsemise tõttu kodused, füüsilisest isikust ettevõtjad ja platvormitöötajad, madalapalgalised töötajad, rändajad ja deklareerimata töö tegijad.

Ülemaailmsel inimväärse töö päeval ühines töötajate rühm Rahvusvaheline Ametiühingute Konföderatsiooni (ITUC) ja Euroopa Ametiühingute Keskliidu (ETUC) üleskutsega koostada taaste ja vastupidavuse huvides uus ühiskondlik leping, et tegeleda COVID-19 kriisi tagajärgedega jätkusuutlikul viisil, vastates lõpuks inimeste vajadustele. Selleks et Euroopa projekti päriselt uuendada, on majanduspoliitika täienduseks vaja usaldusväärseid sotsiaalseid investeeringuid, mis keskenduvad kvaliteetsete töökohtade säilitamisele ja loomisele, õiglasele töötasule ning ebakindlate töösuhete kaotamisele.

Komisjon peab kiiresti jätkama Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamist ja eelkõige algatusi, mis käsitlevad õiglast miinimumpalka, miinimumsissetulekut ja palkade läbipaistvust ning töötervishoiu ja tööohutuse eeskirjade tugevdamist. Seoses sellega tuleb tagada kollektiivläbirääkimised ning ebakindlas olukorras ja haavatavate töötajate huvid. Samuti on väga oluline tagada õiglus platvormisektoris, mis toob ettevõtetele tohutut kasumit, samas kui sektori töötajad on oma tööõiguste, palkade ja töötingimuste poolest äärmiselt ebakindlas olukorras.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Euroopa mitmekesisuse rühm

Simo Tiainen, Euroopa mitmekesisuse rühma liige ja Soome Põllumajandustootjate ja Metsaomanike Keskliidu esindaja

ELi poliitika prioriteediks peavad jääma parem majanduslik, sotsiaalne ja piirkondlik tasakaal Euroopas ning ELi tööstuse ja ettevõtjate, sh põllumajandustootjate konkurentsivõime. Meie konkurentsivõime aluseks peaks olema säästev tootmine ning kestlik tööhõive ja majanduskasv. Ainult majanduslikult tugev Euroopa saab endale võtta juhirolli ja vastutuse. Kaubandusläbirääkimistel ei tohi kunagi seada ohtu selliseid Euroopa toidutootmise põhimõtteid nagu jätkusuutlikkus, ranged normid ja toiduga kindlustatus.

Põllumajandus on meie homsete strateegiliste, majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete probleemide lahendamisel võtmetähtsusega. Eurooplased soovivad edaspidigi süüa kestlikult toodetud ja ohutut toitu. Seepärast peab ühine põllumajanduspoliitika tagama tervisliku ja ohutu toidu, keskkonna- ja maastikukaitse, loomade heaolu, kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmed, põllumajandustootjate elatise ja maapiirkondade elujõulisuse. EL peab kaitsma Euroopa põllumajandusmudelit, mis põhineb toiduainetega varustamise sõltumatuse ja säästvuse põhimõtetel. Ühist põllumajanduspoliitikat tuleks lihtsustada, vaja on vähem bürokraatiat ja rohkem subsidiaarsust.

Lisaks peaks ELi poliitika toetama metsade säästvat majandamist. EL vajab tugevat metsandusstrateegiat, mis võtab arvesse kõik kestlikkuse mõõtmed. Euroopas saaks sel juhul kasvatada rohkem puitu, aga ka muid tooteid ning see aitaks oluliselt kaasa uudse biomajanduse arengule, CO₂-neutraalsusele ning töökohtade loomisele ja majanduskasvule. Metsa säästev majandamine, vajalikud CO₂ sidujad ja elurikkuse säilitamise vajadus mitte ei välista, vaid täiendavad üksteist.

Inimkonna ja looduse seosed aerofotode kaudu vaadelduna.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võõrustab fotonäitust pealkirjaga „Habitat“ („Elupaik“), mis tutvustab auhinnatud fotograafi ja disaineri Tom Hegeni (München, Saksamaa) tööd.

Tom Hegeni töö kese on aerofotograafia projektid, mis näitavad inimtegevuse mõju Maal ning toovad sageli esile inimese ja looduse suhte. Projekt „Habitat“ kutsub vaatajaid avastama meie planeeti uuest vaatenurgast, mõistma inimtegevuse ulatust meie planeedil ning lõpuks võtma vastutust. Näitus koosneb 31 fotost, millel kujutatakse inimtegevuse tõttu muutunud maastikku.

Näitus on komitees üleval 26. oktoobrist kuni 30. novembrini 2020 seoses Saksamaa Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisega. (ck)