Täiskogu märtsi istungjärgul võttis komitee vastu arvamuse, milles kutsutakse ELi institutsioone üles tegelema välispoliitiliste sanktsioonide killustatud rakendamisega liikmesriikides. Komitee on nende vastuolude pärast mures ja nõuab viivitamatuid meetmeid humanitaarabi pakkumiseks ja ajakirjanike kaitsmiseks sanktsioone kandvate režiimidega maades.

Euroopa Liidu Nõukogu kehtestab välispoliitilisi sanktsioone, mida on kohustatud kohaldama kõik liikmesriigid. Nende rakendamine ja jõustamine toimub aga praegu detsentraliseeritult. Selle tagajärjel on määratlused, kohaldamisalad, karistused ja uurimissuutlikkus liikmesriigiti erinevad. Killustatus vähendab ELi sanktsioonide tõhusust ja võib liitu lõhestada, sest mõned riigid suhtuvad sanktsioonide rikkumisse leebemalt kui teised. Nende küsimuste lahendamiseks on Euroopa Komisjon esitanud direktiivi ettepaneku, et ühtlustada kuritegude määratlusi ja ELi sanktsioonide rikkumise eest määratavaid karistusi.

Oma arvamuses teemal „Sanktsioonide rikkumine / piiriülese mõõtmega rasked kuriteod“ kutsub komitee ELi institutsioone üles laiendama humanitaarabi erandi kohaldamist, et vältida tahtmatuid negatiivseid tagajärgi humanitaarabile. „Me tahame kaitsta humanitaarabi kohaletoimetamist abivajajatele, kes elavad sanktsioone kandvate režiimidega riikides,“ selgitas komitee liige, arvamuse raportöör José Antonio Moreno Díaz. „Me taotleme humanitaarabile alalist erandit, tagamaks, et humanitaartöötajad saaksid tegutseda, riskimata sellega, et neid võetaks kriminaalvastutusele.“

Komitee rõhutas vajadust pakkuda erasektorile ja kodanikuühiskonna organisatsioonidele piisavat teavet ja ennetavat toetust, et nad saaksid kohaneda uute õigusnormidega ja järgida sanktsioonirežiimide nõudeid. Liikmesriikidel peavad olema piisav haldussuutlikkus, rahalised vahendid ja koolitatud töötajad sanktsioonide rikkumiste avastamiseks ning nende eest vastutusele võtmiseks ja karistamiseks. (gb)