Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pidas 22. veebruaril toimunud täiskogu istungil arutelu, milles hoiatati ettevõtete üha suuremate raskuste eest kvalifitseeritud tööjõu leidmisel ja osutati tungivale vajadusele kõikehõlmava oskuste strateegia järele kõikidel tasanditel. 

Arutelu toimus Euroopa oskusteaasta raames ja seoses komitee arvamuse „Tööturu arengu toetamine“ vastuvõtmisega. Arutelul osalesid OECD tööhõive, töö- ja sotsiaalküsimuste direktor Stefano Scarpetta, Euroopa Käsitööettevõtjate ning Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Keskliidu aseesimees Marianna Panebarco ning võrgustiku Social Economy Europe esimees Juan Antonio Pedreño.

Komitee president Christa Schweng ütles arutelu avades: „Pärast pandeemiat on kiirem digiüleminek, keskkonnahoidlikumaks muutumine ja muutuv töökorraldus näidanud, kui oluline on töötajate täiendus- ja ümberõpe inimeste tööalase konkurentsivõime ja tootlikkuse säilitamisel, eriti meie vananevas ühiskonnas.“

Sõnavõtjad avaldasid lootust, et Euroopa oskusteaasta ei jää pelgalt sõnaks paberil, vaid osutub pigem elukestva õppe, koolituse ja ümberõppe edendamise vahendiks.

Nad tõid esile mitmeid koolitustega seotud probleeme, nagu töötajate piiratud osalemine muu hulgas aja- või rahapuuduse tõttu või koolitused, mis ei vasta ettevõtete vajadustele. 

Rõhk asetati olulisele rollile, mida sotsiaalpartnerid võivad etendada oskuste tunnustamise edendamisel, et aidata inimestel jääda tööalaselt konkurentsivõimeliseks. Samuti rõhutati sotsiaaldialoogi kui olulise vahendi rolli vajaduste väljaselgitamisel ja oskuste arendamisel töökohtadel.

Nii komitee arvamuses kui ka arutelus pöörati erilist tähelepanu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEd), kuna neil on juba praegu raskusi kvalifitseeritud töötajate leidmisel ja kohandatud koolitusprogrammide pakkumisel. 

„Euroopa tööturu muutumine nõuab head arusaamist sellest, milliseid oskusi on vaja tulevasteks muutusteks tööturul, sealhulgas VKEdes,“ lausus komitee arvamuse raportöör Mariya Mincheva. 

Arvamuses pooldas komitee elukestva õppe muutmist laiemate majanduskasvu strateegiate ning taaste- ja vastupidavuskavade lahutamatuks osaks. Samuti tehti ettepanek, et VKEsid tuleks julgustada töötama võrgustikes ja koondama oma suutlikkust, et astuda vastu kaksiküleminekust tulenevatele raskustele.

Hinnangute kohaselt peab 128 miljonit eurooplast oma oskusi täiendama või ümber õppima, et jääda tööturul aktiivseks. Madala kvalifikatsiooniga töötajad, kelle töökohti ähvardab kõige rohkem automatiseerimise oht, osalevad kõige vähem koolitustel: vaadeldud ajavahemiku jooksul osales ELi 27 liikmesriigis neist koolitusel vaid 4 %. 

Täiskasvanute osalemise üldmäär on samuti madal – konkreetsel ajavahemikul osales koolitusel ainult 11 %. Kõige tõenäolisemalt osalevad koolitustel 25–34-aastased töötajad, kelle osalemismäär on 22 %, samas kui kõigis vanuserühmades kokku on see näitaja vaid 8 %. (ll)