Ioannis Vardakastanis, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma aseesimees

Euroopa oskusteaasta peaks andma võimaluse täita lüngad – see on aasta, mil vähendame tõkkeid, mis takistavad paljudel ELi elanikel leida kvaliteetset ja rahuldustpakkuvat töökohta. Ajal, mil ELi tööjõud kahaneb, on olulisem kui kunagi varem investeerida oskustesse ja keskenduda nende inimeste potentsiaali kasutamisele, kes on avatud tööturult liiga sageli eemale jäänud.

Selliste oskuste arendamisel, mis vastavad praeguste ja tulevaste tööturgude vajadustele, tuleb loomulikult arvesse võtta üha suurenevat digitehnoloogia kasutust majanduses. See tähendab digioskuste arendamist, eelkõige selliste rühmade puhul nagu puuetega inimesed ja tööturul aktiivsed vanemad inimesed. Tänapäeva ühiskonnas ei ole digikirjaoskus mitte ainult vahend, mis aitab inimestel leida oma kohta tööturul, vaid see on ka iseseisva elu eeltingimus. Kedagi ei tohiks sellest ilma jätta.

Kuid majandust tulevikukindlaks muutvate oskuste edendamine ei tohiks olla liiga sõltuv digipädevusest. Euroopa oskusteaasta peaks olema ka platvorm, mille abil edendada tehniliste, käsitsitöö ja oskustöö sektorite tööhõive tähtsust ja väärtust. Nendes sektorites nõutavaid oskusi on liiga kaua alahinnatud, nagu ka neid olulisi ülesandeid, mida need sektorid meie ühiskonnas täidavad. Kuna rohepööre on eelseisvatel aastatel ELi majanduse ümberkujundamise nurgakivi, on tõelise ümberkujundamise elluviimiseks eelkõige vaja tehnilisi teadmisi ja oskustööd. Selle saavutamiseks peavad paljud töötajad läbima ümberõppe ning siinkohal tuleks kasutada võimalust hõlmata ka tavaliselt tööturult tõrjutud inimesed ja arendada nende oskusi.