Õigusriik on vägagi seotud ka majandusega

Õigusriigi kriis on ELis süvenemas. See teema on muutunud väga politiseerituks ja põhjustanud õiguslikke vaidlusi, mis õõnestavad Euroopa Liidu alustalasid. Kuigi õigusriiki käsitleva arutelu poliitilised ja õiguslikud aspektid on avalikus arutelus väga olulisel kohal, alahinnatakse endiselt majanduslikku vaatenurka. Minu arvates on tegemist veaga, kuna õigusriik mõjutab tugevalt sotsiaalset ja majanduslikku stabiilsust.

Õigusriigi põhimõtte austamine soodustab majanduskasvu, meelitades ligi ohutust, turvalisust ja läbipaistvust hindavaid investoreid. Investorid hindavad ka stabiilseid tingimusi, mida pakuvad õiglased ja eetilised valitsused, ning õiglast ja sõltumatut kohtusüsteemi. Õigusriigi põhimõtte järgimine on seega investeeringute ja kaubanduse jaoks hädavajalik.

Isiklikult usun, et õigusriigi põhimõtte järgimisel peaks olema siseturul tugevam roll. Meil ei saa olla ausat konkurentsi, kui üha rohkemates ELi riikides on kehtestatud diskrimineerivad meetmed (nt suurem bürokraatia ja maksud, mida kohaldatakse üksnes välisinvestoritele). Teatavaid õigusi, nagu õigus omandile ja ettevõtlusvabadus, tuleb paremini jõustada.

Õigusriigi majanduslik aspekt on eriti nähtav laienemise puhul. Kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide jaoks on ELiga ühinemise väljavaade suurim stiimul majandusreformide tegemiseks ja õigusriigi tugevdamiseks. EL peab näitama eeskuju, et need riigid püsiksid ühinemise kursil ja jätkaksid oma demokraatia arendamist euroopalikul viisil. See on eriti tähtis nüüd, mil teised riigid suurendavad oma püüdlusi suurendada oma mõjuvõimu näiteks Lääne-Balkani riikides.

Need on vaid mõned põhjused, miks õigusriigi majanduslikke aspekte tuleb hoolikamalt jälgida. Peame õigusriigi majanduslikule mõõtmele rohkem tähelepanu pöörama. See on meie – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee – ülesanne käimasolevatel õigusriigiteemalistel teabekogumismissioonidel. Kutsun Euroopa Komisjoni üles lisama oma 2022. aasta õigusriigi olukorda käsitlevasse aruandesse eraldi peatüki, milles keskendutakse majanduslikule mõõtmele. See teema väärib kindlasti pikaajalist arupidamist ja investeerimist.

Christa Schweng
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president