ELi võitluses desinformatsiooni vastu tuleb keskenduda selle levitajatele ja kaitsta põhiõigusi

Hiljutises arvamuses kutsub Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee üles tegema rohkem jõupingutusi, et jõuda desinformatsiooni allikaks olevate inimeste ja organisatsioonideni, seades esikohale ennetamise, mitte tagajärgede likvideerimise.

COVID-19 pandeemia on selgelt esile toonud desinformatsioonist tulenevad ohud. Seda arvesse võttes esitas Euroopa Komisjon pärast kriitilist hindamist 2021. aasta mais suunised, mille eesmärk on tugevdada ELi desinformatsiooni tegevusjuhendit, et luua ohutum ja usaldusväärse internetikeskkond.

Vastusena sellele avaldas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse, milles ta märgib, et komisjon keskendub liiga palju sisule ja selle modereerimisele ning liiga vähe neile, kes seda levitavad.

„Sisu muutub pidevalt, kasutatavad platvormid arenevad, kuid peamised osalejad jäävad põhimõtteliselt samaks ja nende motivatsioon ei muutu,“ ütleb arvamuse raportöör Thierry Libaert.
 
Komitee märgib, et desinformatsioon on õitsev ärivaldkond ning peab tervitatavaks komisjoni rõhuasetust võitlusele desinformasiooni monetiseerimise vastu. Valeteave levib kuus korda kiiremini kui tõene teave, seda märgitakse meeldivaks ja jagatakse sagedamini, tekitab rohkem vastukaja, pälvib rohkem tähelepanu ja tõmbab ligi rohkem külastajaid. See tähendab ka suuremat väärtusloomet ja reklaamitulu.

Nagu Facebooki rikkumisest teataja Frances Haugen hiljuti paljastas, ei tegelenud tema tööandja kaugeltki selle nähtuse vastu võitlemisega, vaid oli selle muutnud oma ärimudeli lahutamatuks osaks.

Ent selleks, et võidelda desinformatsiooniga selle algallikast alates, peaks komisjon kaaluma siduvamate majanduslike, õiguslike ja finantsvahendite arsenali loomist, mis läheks kaugemale veebireklaami ettevõtjate vabatahtlikult võetud kohustustest.

„Euroopa Liit peab omandama suurema suutlikkuse, et tõhusalt võidelda desinformatsiooni vastu, mida levitavad süstemaatiliselt vaenulikud jõud, mida sageli juhivad teatud kolmandate riikide valitsused, sealhulgas Venemaa ja Hiina,“ ütleb raportöör.

Riikide ametiasutused vajavad luureteenistustelt rohkem tuge, märgib komitee, kutsudes samas üles tegema kogu ELi hõlmavat koostööd ning jagama teadmisi. Ent kuna meediavabadus ja kohtusüsteemid on praegu ohus mitmes ELi liikmesriigis, peab komisjon tagama, et desinformatsioonivastast võitlust ei kasutataks ettekäändena kodanikuvabaduste ja eelkõige sõnavabaduse piiramiseks.

Iseäranis Venemaaga piirnevate riikide puhul peaks komisjon võtma rohkem meetmeid mitte-ingliskeelse sisu suhtes ja pöörama rohkem tähelepanu vähem tuntud platvormidele, nagu VKontakte, Rumble, Odysee, Gab ja Parler, ent ka suurtele nimedele. Kuigi esimestel on vähem kasutajaid, võivad need olla vähem läbipaistvad ja jõuda hõlpsamini konkreetsete rühmadeni.

Kuna pidevalt tekivad uued võrgustikud, neis kasutatakse üha keerukamaid vahendeid (nt süvavõltsingud) ning mõned rakendused on platvormi ja privaatsõnumiteenuse piiril (nt Telegram), tuleb tegutseda kohe, kui avastatakse uut tüüpi risk. (dm)