Madalmaade nägemispuudega inimeste liit (Oogvereniging) on Euroopa Pimedate Liidu (EBU) võrgustiku abiga käivitanud algatuse Sport Accessibility („Ligipääsetav sport“), mille eesmärk on pakkuda praktilisi lahendusi nende tõkete kõrvaldamiseks, mis takistavad pimedaid ja vaegnägijaid liitumast spordiklubide ja -ühendustega ELis. Puuetega inimeste aktivist ning Oogverenigingi ja EBU vabatahtlik Peter van Bleijswijk kirjeldab lähemalt seda murrangulist koostööprojekti, mis sillutab teed sisulisele kaasamisele spordis. Ka Teie võite anda oma panuse, vastates küsitlusele, mis käsitleb nägemispuudega inimeste ligipääsu spordile ja vabaajategevustele Teie Euroopa nurgas.

Madalmaade nägemispuudega inimeste liit (Oogvereniging) on Euroopa Pimedate Liidu (EBU) võrgustiku abiga käivitanud algatuse Sport Accessibility („Ligipääsetav sport“), mille eesmärk on pakkuda praktilisi lahendusi nende tõkete kõrvaldamiseks, mis takistavad pimedaid ja vaegnägijaid liitumast spordiklubide ja -ühendustega ELis. Puuetega inimeste aktivist ning Oogverenigingi ja EBU vabatahtlik Peter van Bleijswijk kirjeldab lähemalt seda murrangulist koostööprojekti, mis sillutab teed sisulisele kaasamisele spordis. Ka Teie võite anda oma panuse, vastates küsitlusele, mis käsitleb nägemispuudega inimeste ligipääsu spordile ja vabaajategevustele Teie Euroopa nurgas.

Peter van Bleijswijk

Puuetega inimeste sisulise kaasamise tagamisel spordivaldkonnas näitab Madalmaade algatus Sport Accessibility suunda, keskendudes pimedate ja vaegnägijate ainulaadsetele probleemidele. Selle tulevikku suunatud projekti eesmärk on kõrvaldada tõkked, mis takistavad nägemispuudega inimesi spordiklubides ja -ühingutes täiel määral spordist ja kehalisest tegevusest osa võtmast.

Projekti aluseks on põhjalik arusaamine nende inimeste ees seisvatest takistustest. Pärast ulatuslikke uuringuid ja eelnevaid eksperimente on Sport Accessibility kindlaks teinud kümme peamist takistust, mille hulka kuuluvad spetsiaalse treeningu ja nn sõbraprogrammide kättesaadavus, spordirajatiste füüsiline ligipääsetavus ja transpordiküsimused. Need sageli tähelepanuta jäävad takistused on peamiste tegurite hulgas, mis ei võimalda nägemispuudega inimestel spordist kasu saada.

Nende probleemide lahendamiseks võetakse algatuse raames kasutusele „Sport Proeftuinen“ ehk spordilaborid. Laborid luuakse olemasolevates spordiklubides või koostöö kaudu sporditeenuse osutajatega ning nende näol on tegemist praktilise keskkonnaga võimalike lahenduste katsetamiseks. Iga tuvastatud takistuse ületamiseks pakutakse välja kolm erinevat lahendust ja katsetatakse neid. Seejärel täiustatakse ja katsetatakse kõige mõjusamaks osutunud lahendust mitu korda, et tagada selle praktilisus ja tulemuslikkus.

Nende katsete tulemused koondatakse digitaalsesse spordivaldkonna tegevuskavasse – põhjalikku juhendisse, mis tehakse kättesaadavaks spordiklubidele, sporditeenuse osutajatele ja omavalitsustele. Tegevuskava on mõeldud vahendina ligipääsetavuse ja kaasamise parandamiseks spordis, pakkudes praktilisi lahendusi, mida saab rakendada eri keskkondades.

Projekti eesmärgid ei piirdu Madalmaadega. Hiljuti pöördus Sport Accessibility Euroopa partnerite, sealhulgas EBU poole, et koguda teadmisi ja parimaid tavasid eri riikidest. Algatus on innukalt vastu võetud ning paljud organisatsioonid ja riigid on väljendanud valmisolekut osaleda. Selle Euroopa koostööprojekti eesmärk on suurendada spordi ligipääsetavust ja kaasavust laiemas plaanis, tagades, et ettevõtmisest saavad kasu nägemispuudega inimesed kogu Euroopas.

Sport Accessibility tugevus seisneb koostööpõhises lähenemisviisis. Projekti toetavad üheskoos kohalikud omavalitsused, Madalmaade nägemispuudega inimeste liit, spordi ja kehalise aktiivsuse teadmuskeskus, kergejõustikuliit ja muud kaasamise edendamisele pühendunud organisatsioonid. Nende eri partnerite kokku toomine algatuse raames võimendab nende mitmekülgseid eksperditeadmisi ja ressursse, et luua kestlikke ja mõjukaid lahendusi.

Projekti hoo kasvades kutsub Sport Accessibility Euroopa haridusasutusi ja silmatervise organisatsioone üles selles laiemalt osalema. Projektimeeskond peab seda oluliseks sammuks puuetega inimesi sisuliselt kaasava spordikultuuri edendamisel kogu Euroopas, et igaüks olenemata nägemisvõimest saaks spordist osa võtta ja sporti nautida.

Sport Accessibility on aga enamat kui projekt: see on liikumine tuleviku suunas, kus kedagi ei jäeta kõrvale. Algatuse eesmärk on avaldada pühendunud partnerite ühiste jõupingutuste abil kogu Euroopas püsivat mõju spordi ligipääsetavusele, sillutades teed kaasavamale ja võrdsemale keskkonnale kõigi jaoks.

Neid, kes soovivad sellest muutuste teekonnast osa võtta või rohkem teada, kutsub Sport Accessibility üles osalema ja aitama tagada, et igaühel on võimalus spordist rõõmu tunda ja kasu saada. Ka Teie võite aidata, täites 27. septembriks küsitluse, mis käsitleb pimedate ja vaegnägijate ligipääsu spordile ja vabaajategevustele Teie linnas või piirkonnas.

Peter van Bleijswijk on endine innovatsiooni, rajatisehalduse ja IKT direktor ning nii tulundus- kui ka mittetulundusühingute juht. Viimastel aastatel on ta keskendunud klientide huvide kaitsmisele. Ta on aktiivselt pühendunud kaasamisele ja spordi ligipääsetavuse parandamisele pimedate ja vaegnägijate jaoks. Peale selle on ta Madalmaade nägemispuudega inimeste liidu ja EBU vabatahtlik ning osaleb aktiivselt kohalike omavalitsuste ja riigivalitsustega koostööd tegevates töörühmades. Tema töö juhtmõte on haavatavate rühmade elukvaliteedi parandamine ja neile võrdsete võimaluste loomine ühiskonnas.

Thomas Kattnig

Saastevaba vesinik on üks meie energiasüsteemi ümberkujundamise alustalasid, mistõttu on selle kiire kasutuselevõtt äärmiselt oluline nii tulevase energiasüsteemi kui ka ELi majandusliku ja sotsiaalse heaolu jaoks. 

Thomas Kattnig

Saastevaba vesinik on üks meie energiasüsteemi ümberkujundamise alustalasid, mistõttu on selle kiire kasutuselevõtt äärmiselt oluline nii tulevase energiasüsteemi kui ka ELi majandusliku ja sotsiaalse heaolu jaoks.

Kuid vesiniku pakkumise, nõudluse, taristu ja tootmise kindlaksmääramisega kaasnevad mitmesugused probleemid. Vesinik on kallis ja sõltub nõuetekohastest raamtingimustest. Ühest küljest tuleb esmajärjekorras kasutada vesinikku sektorites, kus elektrifitseerimine on keeruline, aga ka energia salvestamise vahendina. Teisest küljest peame tagama, et vesinikutaristu kiireks ja tõhusaks laiendamiseks luuakse vajalikud tingimused.

Siinkohal on eriti olulised kolm punkti.

  1. Tagada tuleb taristu vajalik rahastamine. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab ressursside tõhusa jaotamise tähtsust, sest transporditaristu ehitamine toob kaasa märkimisväärseid kulusid. See nõuab arukat ja integreeritud, sealhulgas piiriülest, planeerimist ning reguleerivat korda, mis võimaldab teha vajalikke investeeringuid taristusse, edendades samal ajal kogu energiasüsteemi keskkonnasäästlikkust ja kaitstes võrgukasutajaid ülemääraste võrgutasude eest. Samal ajal tuleb kindlasti vältida lisakoormust vesinikuvõrkude ristsubsideerimise näol gaasivõrgu kasutajate poolt. See on eriti oluline, sest vesinikuvõrgu taristu tulevased kasutajad erinevad märkimisväärselt praegustest gaasivõrgu kasutajatest. Seepärast on oluline kohaldada võimalikult suures ulatuses põhimõtet „kasutaja maksab“ ja seega tagada, et vesinikutaristut rahastavad peamiselt selle taristu kasutajad.
  2. Lisaks rahastamisele tuleb tagada laienemiseks ja tootmiseks vajalik tööjõud. Uute kvaliteetsete töökohtade loomise kõrval on eriti tähtis olemasolevate töötajate ümberpaigutamine. See tähendab, et olemasolevad töötajad vajavad nõuetekohast koolitust, ümberõpet ja oskuste täiendamist ning tööjõudu tuleb säilitada, pakkudes häid töötingimusi. Näiteks peavad võrguhaldurid olema seotud tavapäraste kollektiivlepingutega ning kvalifitseeritud tööjõu ligimeelitamiseks tuleb parandada töötingimusi. Seepärast nõuab komitee tõhusat ja tulemuslikku sotsiaaldialoogi gaasisektoris nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil.
  3. Keskse ELi süsteemi abil tuleb kindlustada toodetud vesiniku ühtne, jälgitav ja kohustuslik sertifitseerimine. Lisaks keskkonnakriteeriumidele tuleb nende sertifitseerimissüsteemidega tagada ka sotsiaalsed standardid. Need peavad hõlmama õiglasi ja ohutuid töötingimusi ning töö-, sotsiaal- ja ametiühinguõiguste järgimist.

Seepärast kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles vaatama läbi vesinikustrateegia, mida Euroopa Kontrollikoda õigustatult kritiseeris. Koostöös kodanikuühiskonnaga riiklikul ja Euroopa tasandil tuleb tagada, et koostatakse tervikstrateegia, milles võetakse arvesse sertifitseerimist, rahastamist, tööjõuvajadusi, edendamist ja tarbijakaitset. Ainult nii saab Euroopa vesinikutööstusel olla helge tulevik.

Rubriigis „Otse asja kallale!“ loetleb Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse „Vesinik – taristu, arenguvajadused, rahastamine, kasutamine ja piirangud“ raportöör Thomas Kattnig hädavajalikud tingimused, mis peavad olema täidetud, et Euroopa vesinikutööstusel oleks tulevikku. 

Rubriigis „Otse asja kallale!“ loetleb Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuse „Vesinik – taristu, arenguvajadused, rahastamine, kasutamine ja piirangud“ raportöör Thomas Kattnig hädavajalikud tingimused, mis peavad olema täidetud, et Euroopa vesinikutööstusel oleks tulevikku. 

Meie üllatuskülaline on endine Kreeka tõstja ja kolmekordne olümpiavõitja Pyrros Dimas, kes rääkis meile, millele ta olümpiamängude vaatamisel keskendub. Kuigi olümpiamängud on aja jooksul mitmel viisil muutunud, on olümpiaidee ja võistlevate sportlaste emotsioonid jäänud samaks. 

Meie üllatuskülaline on endine Kreeka tõstja ja kolmekordne olümpiavõitja Pyrros Dimas, kes rääkis meile, millele ta olümpiamängude vaatamisel keskendub. Kuigi olümpiamängud on aja jooksul mitmel viisil muutunud, on olümpiaidee ja võistlevate sportlaste emotsioonid jäänud samaks.

Pyrros Dimas on Rahvusvahelise Tõstespordi Liidu asepresident ja USA rahvuskoondise treener. Ta on olümpiamängudel võitnud kolm kuldmedalit ja ühe pronksmedali. Ta oli Kreeka parlamendi liige ja Kreeka Tõstespordi Liidu president.

 

 

Kas olete valmis alustama teadlikumaks, pühendunumaks ja aktiivsemaks Euroopa kodanikuks saamise teekonda? Olenemata sellest, kas olete üliõpilane, noor spetsialist või aktiivne kogukonnaliige, on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Euroopa demokraatiapass teie kodanikuõiguste potentsiaali täieliku ärakasutamise võti. 

Kas olete valmis alustama teadlikumaks, pühendunumaks ja aktiivsemaks Euroopa kodanikuks saamise teekonda? Olenemata sellest, kas olete üliõpilane, noor spetsialist või aktiivne kogukonnaliige, on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Euroopa demokraatiapass teie kodanikuõiguste potentsiaali täieliku ärakasutamise võti.

Demokraatiapassist leiate teabelehed, taustteabe, suunised ja teejuhid kaasaegse Euroopa demokraatia kõigi aspektide kohta, sealhulgas teabe eri osalusvahendite kohta ja üksikasjaliku Euroopa kodanikualgatuse juhendi.

Kas olete huvitatud Euroopa demokraatiapassi brošüüri uuest väljaandest (2023–2024)? Kirjutage meile ja me saadame selle teile – see on nüüd kättesaadav kõigis 24 ELi keeles.

Võite tutvuda ka veebipõhise interaktiivse versiooniga inglise, prantsuse või saksa keeles (järk-järgult lisatakse keeli juurde) ja astuda maailma, kus teie arvamus tõesti korda läheb!  (ep)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töötajate rühm 

Mõnda sündmust kaldutakse liialt nimetama sajandi määrava tähtsusega hetkeks ja sündmuseks, mis toob kaasa selle väljendi liigkasutamise. Praegu, Euroopa Komisjoni uue koosseisu loomisel, on aga saabunud just selline määrav hetk: paremäärmuslus on tõusuteel ja rahulolematus levib kogu Euroopas, sõda Ukrainas möllab edasi ja sõda Gazas ähvardab kaasa kiskuda kogu regiooni. 

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töötajate rühm 

Mõnda sündmust kaldutakse liialt nimetama sajandi määrava tähtsusega hetkeks ja sündmuseks, mis toob kaasa selle väljendi liigkasutamise. Praegu, Euroopa Komisjoni uue koosseisu loomisel, on aga saabunud just selline määrav hetk: paremäärmuslus on tõusuteel ja rahulolematus levib kogu Euroopas, sõda Ukrainas möllab edasi ja sõda Gazas ähvardab kaasa kiskuda kogu regiooni. 

USA tulevik on veel lahtine, kuid tollimaksud tõusevad seal endiselt ja kaubandussõda Hiinaga kasvab: see toob paratamatult kaasa hilisemad vapustused tarneahelates ja tarbijahindades ning mõjutab lõpuks elanikke.

Kevadel leppisid Euroopa Parlament ja ELi nõukogu kokku ELi uues kokkuhoiupoliitikas. ELi kokkuhoidlikud liikmesriigid jätkavad lisaomavahendite või laenuvõimaluste blokeerimist. EL seisab silmitsi kasvava kliimasurve, sotsiaalsete rahutuste, äärmusluse ja fašismiga, demokraatia diskrediteerimise ja kasvava autoritaarsusega. Kõik need suundumused ja lisaks tuumaähvarduste ja avaliku sõja oht ELi piiridel peaksid andma ELi juhtidele tõuke loobuda lühinägelikkusest ja sisevõitlusest. Igasugune poliitika, mis eirab ebavõrdsust ja õiglust (või lihtsalt annab selle kohta tühje lubadusi), on automaatselt ebaõnnestumisele määratud. Kodanikud on väsinud ühetaolisest ümmargusest jutust ja sõnadest – nad leiavad end suurtest raskustest, tulevad vaevalt ots otsaga kokku ja näevad, kuidas nende töökohad kaovad ja sissetulekud järsult kahanevad. Paremäärmuslik populism kasutab seda kõike ära ja väldib põhimõttelisi küsimusi, pannes süü sisserändajatele.

Sotsiaalse õigluseta ei ole üheski liikmesriigis stabiilsust ega usaldusväärseid partnereid. Sotsiaalse õigluseta ei ole ühtsust, mida on vaja ELi ees seisvate probleemide lahendamiseks. Muutkem sotsiaalne progress ELi uue koosseisu ametiaja ühendavaks jõuks!

Olen õnnelik inimene. Pariisi olümpiamängud on minu üheksandad, esimest korda olin olümpial 1992. aastal Barcelonas. Neljadel mängudel jõudsin sportlasena poodiumile. Ülejäänud viit olen kogenud igast võimalikust vaatenurgast: pealtvaatajana, Rahvusvahelise Tõstespordi Liidu liikmena ja Ameerika Ühendriikide rahvuskoondise treenerina. 

Olen õnnelik inimene. Pariisi olümpiamängud on minu üheksandad, esimest korda olin olümpial 1992. aastal Barcelonas. Neljadel mängudel jõudsin sportlasena poodiumile. Ülejäänud viit olen kogenud igast võimalikust vaatenurgast: pealtvaatajana, Rahvusvahelise Tõstespordi Liidu liikmena ja Ameerika Ühendriikide rahvuskoondise treenerina. Nende aastakümnete jooksul olen olümpial rohkeid muudatusi näinud. Peale selle, et vaheldub olümpiamängude toimumiskoht, on tänapäeva olümpial uusi tunnusjooni. Teleülekannete areng on toonud pealtvaatajad sportlastele lähemale – nüüd on neil võimalik näha emotsioone sportlaste nägudel. Olümpiaprogrammi on lisatud uusi spordialasid, et muuta see noortele atraktiivsemaks. Samuti oleme tutvunud varem tundmatute spordialadega. Samal ajal muutub turvalisuse küsimus üha olulisemaks, sest me elame rahututel aegadel ja ettearvamatus maailmas.

Lühidalt öeldes muutub olümpiamängudel kõik. Kõik peale olümpiaidee ja osalevate sportlaste unistuste. Tänapäeva maailmas on olümpiaideaalid asjakohasemad kui eales varem. Olümpia on sageli ka teerajaja. Sellised mõisted nagu kaasamine, mitmekesisuse aktsepteerimine ja harmooniline kooseksisteerimine on olümpia vaimu iseloomustanud juba aastakümneid, ammu enne seda, kui ühiskond nende üle arutlema hakkas. Kuid sportlase ja olümpiasportlasena, kes teab, millised kannatused tippspordiga kaasnevad, pean keskenduma eelkõige sportlastele. Paljude noorte sportlaste jaoks on olümpiamängud elu mõte – oluline eesmärk, mis määrab nende unistused. Sel põhjusel ja ka minu jaoks isiklikult ei tähenda olümpiamängude vaatamine tulemustabelit ega pingerida. Eesmärk on näha emotsioone sportlaste nägudel. Nende rõõmu ja kurbust. Nende pisaraid ja rõõmuhõikeid. Eesmärk on olla tunnistajaks inimestele, kes võitlevad enda ületamise nimel.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm

Homsed töökohad nõuavad oskusi, mille abil viia läbi rohe- ja digipööre ning tegeleda demograafiliste muutustega. Kuidas saame koolitusse ja ümberõppesse investeerides tagada, et need meetmed jõuaksid ka kõige kaitsetumateni? Millised on lõhed praegustes oskustes ja kuidas need on seotud vaesusega?

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm

Homsed töökohad nõuavad oskusi, mille abil viia läbi rohe- ja digipööre ning tegeleda demograafiliste muutustega. Kuidas saame koolitusse ja ümberõppesse investeerides tagada, et need meetmed jõuaksid ka kõige haavatavamateni? Millised on lõhed praegustes oskustes ja kuidas need on seotud vaesusega?

10. juulil käsitles komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm neid küsimusi temaatilise arutelu raames, mille käigus algatati ka komitee uus uuring teemal „Kuidas kaotada oskustenappus kõige kaitsetumate inimrühmade seas?“. Uuringu tellis komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma taotlusel seoses Euroopa oskusteaastaga (2023). Selles uuritakse uudset oskustenappuse kontseptsiooni, pakutakse välja määratlus ning uuritakse võimalikke ajendeid ja lahendusi, sillutades teed edasisteks selleteemalisteks uuringuteks tulevikus. Üks uuringu järeldusi on, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel on ainulaadne roll oskuste täiendamist vajavate kaitsetute isikute tuvastamisel ja toetamisel. Nad peaksid tegema tihedat koostööd kohalike kogukondade ja ametiasutustega, võimendades oma võrgustikke ja tagades, et kedagi ei jäeta hariduses ja oskuste arendamises kõrvale.

Arutelu käigus võtsid sõna Euroopa vaesusevastase võrgustiku direktor Juliana Wahlgren, kes käsitles oskuste kättesaadavust mõjutavaid tegureid, ning uuringu läbi viinud sotsiaal- ja majandusuuringute keskuse (CASE) teadur Agnieszka Maj.

Tervikartikkel temaatilise arutelu ja intervjuu kohta autoritega on kättesaadav ürituse veebisaidil.

Uuring ja kommenteeritud kokkuvõte on kättesaadavad siin.

23. september 2024 

ELi maheauhindade tseremoonia 

24. september 2024 

Iga-aastane Euroopa poolaasta rühma konverents 

17.–18. oktoober 2024 

ELi ühendamise seminar 

23.–24. oktoober 2024 

EMSK täiskogu istungjärk ja kõrgetasemeline ELi laienemise foorum

23. september 2024 

ELi maheauhindade tseremoonia 

24. september 2024 

Iga-aastane Euroopa poolaasta rühma konverents 

17.–18. oktoober 2024 

ELi ühendamise seminar 

23.–24. oktoober 2024 

EMSK täiskogu istungjärk ja kõrgetasemeline ELi laienemise foorum

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühm

Tööandjate rühm õnnitles komisjoni presidenti Ursula von der Leyenit juulis toimunud tagasivalimise puhul ning kiitis heaks tema poliitilised suunised. Nimetatud suunistega astutakse suur samm konkurentsivõime nõrgenemise probleemi lahendamise suunas, tunnistades, et tegemist on kliimamuutuste ja julgeolekuga samaväärse küsimusega.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühm

Tööandjate rühm õnnitles komisjoni presidenti Ursula von der Leyenit juulis toimunud tagasivalimise puhul ning kiitis eaks tema poliitilised suunised. Nimetatud suunistega astutakse suur samm konkurentsivõime nõrgenemise probleemi lahendamise suunas, tunnistades, et tegemist on kliimamuutuste ja julgeolekuga samaväärse küsimusega. 

Konkurentsivõime ja heaolu kuuluvad nüüd peamiste prioriteetide hulka. Uue Euroopa heaolukava eesmärk on lihtsustada äritegevust Euroopas, süvendada ühtset turgu ja suurendada tootlikkust murranguliste tehnoloogiate abil. Eriti tervitatav on keskendumine ettevõtjate elu lihtsustamisele, vähendades halduskoormust, lihtsustades rakendamist ja tagades, et koordineerimise eest vastutab asepresident. 

Nagu Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööandjate rühm on oma prioriteetides „Heaolu edendamine kõigi jaoks: ELi konkurentsivõime tegevuskava“ rõhutanud, on ta juba pikka aega nõudnud sellist lähenemisviisi, ning soovib teha koostööd, et viia rakendamine kooskõlla tegelike tingimustega. ELi konkurentsivõime on juba mõnda aega olnud tõsise löögi all. Kuigi Euroopa on jätkuvalt üks kõige innovatiivsemaid, turvalisemaid ja jõukamaid piirkondi, jääb ta USAst maha ja on kaotamas ka Hiinale mitmesuguste põhinäitajate osas. Üks näide sellest on SKP kasv elaniku kohta, kus USA on viimase kümne aasta jooksul olnud Euroopast ees. Konkreetsemad hoiatusmärgid selle suundumuse kohta on patentide arv info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas ja välismaiste otseinvesteeringute tase. 

Seepärast tervitame eriti järgmisi prioriteete uue komisjoni poliitilistes suunistes:

  •  uuendatud konkurentsivõime kontroll ning institutsioonidevaheline kokkulepe, mis käsitleb õigusaktide lihtsustamist ja paremat õigusloomet; 
  • investeerimisele uue hoo andmine Euroopa hoiuste ja investeeringute liidu abil; 
  • teadusuuringutele tehtavate kulutuste suurendamine, et keskenduda strateegilistele prioriteetidele, murrangulistele teadusuuringutele ja teaduse tipptasemele; 
  • uue, kogu ELi hõlmava õigusliku staatuse loomine, et edendada uuenduslike ettevõtete kasvu; 
  • puhta tööstuse kokkulepe, et investeerida taristusse ja tööstusse, alandada energiahindu ja toetada ettevõtteid nende keskkonnasäästlikkuse suurendamise püüdlustes.