Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm

Homsed töökohad nõuavad oskusi, mille abil viia läbi rohe- ja digipööre ning tegeleda demograafiliste muutustega. Kuidas saame koolitusse ja ümberõppesse investeerides tagada, et need meetmed jõuaksid ka kõige haavatavamateni? Millised on lõhed praegustes oskustes ja kuidas need on seotud vaesusega?

10. juulil käsitles komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm neid küsimusi temaatilise arutelu raames, mille käigus algatati ka komitee uus uuring teemal „Kuidas kaotada oskustenappus kõige kaitsetumate inimrühmade seas?“. Uuringu tellis komitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma taotlusel seoses Euroopa oskusteaastaga (2023). Selles uuritakse uudset oskustenappuse kontseptsiooni, pakutakse välja määratlus ning uuritakse võimalikke ajendeid ja lahendusi, sillutades teed edasisteks selleteemalisteks uuringuteks tulevikus. Üks uuringu järeldusi on, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel on ainulaadne roll oskuste täiendamist vajavate kaitsetute isikute tuvastamisel ja toetamisel. Nad peaksid tegema tihedat koostööd kohalike kogukondade ja ametiasutustega, võimendades oma võrgustikke ja tagades, et kedagi ei jäeta hariduses ja oskuste arendamises kõrvale.

Arutelu käigus võtsid sõna Euroopa vaesusevastase võrgustiku direktor Juliana Wahlgren, kes käsitles oskuste kättesaadavust mõjutavaid tegureid, ning uuringu läbi viinud sotsiaal- ja majandusuuringute keskuse (CASE) teadur Agnieszka Maj.

Tervikartikkel temaatilise arutelu ja intervjuu kohta autoritega on kättesaadav ürituse veebisaidil.

Uuring ja kommenteeritud kokkuvõte on kättesaadavad siin.