Thomas Kattnig

Saastevaba vesinik on üks meie energiasüsteemi ümberkujundamise alustalasid, mistõttu on selle kiire kasutuselevõtt äärmiselt oluline nii tulevase energiasüsteemi kui ka ELi majandusliku ja sotsiaalse heaolu jaoks.

Kuid vesiniku pakkumise, nõudluse, taristu ja tootmise kindlaksmääramisega kaasnevad mitmesugused probleemid. Vesinik on kallis ja sõltub nõuetekohastest raamtingimustest. Ühest küljest tuleb esmajärjekorras kasutada vesinikku sektorites, kus elektrifitseerimine on keeruline, aga ka energia salvestamise vahendina. Teisest küljest peame tagama, et vesinikutaristu kiireks ja tõhusaks laiendamiseks luuakse vajalikud tingimused.

Siinkohal on eriti olulised kolm punkti.

1. Tagada tuleb taristu vajalik rahastamine. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab ressursside tõhusa jaotamise tähtsust, sest transporditaristu ehitamine toob kaasa märkimisväärseid kulusid. See nõuab arukat ja integreeritud, sealhulgas piiriülest, planeerimist ning reguleerivat korda, mis võimaldab teha vajalikke investeeringuid taristusse, edendades samal ajal kogu energiasüsteemi keskkonnasäästlikkust ja kaitstes võrgukasutajaid ülemääraste võrgutasude eest. Samal ajal tuleb kindlasti vältida lisakoormust vesinikuvõrkude ristsubsideerimise näol gaasivõrgu kasutajate poolt. See on eriti oluline, sest vesinikuvõrgu taristu tulevased kasutajad erinevad märkimisväärselt praegustest gaasivõrgu kasutajatest. Seepärast on oluline kohaldada võimalikult suures ulatuses põhimõtet „kasutaja maksab“ ja seega tagada, et vesinikutaristut rahastavad peamiselt selle taristu kasutajad.
2. Lisaks rahastamisele tuleb tagada laienemiseks ja tootmiseks vajalik tööjõud. Uute kvaliteetsete töökohtade loomise kõrval on eriti tähtis olemasolevate töötajate ümberpaigutamine. See tähendab, et olemasolevad töötajad vajavad nõuetekohast koolitust, ümberõpet ja oskuste täiendamist ning tööjõudu tuleb säilitada, pakkudes häid töötingimusi. Näiteks peavad võrguhaldurid olema seotud tavapäraste kollektiivlepingutega ning kvalifitseeritud tööjõu ligimeelitamiseks tuleb parandada töötingimusi. Seepärast nõuab komitee tõhusat ja tulemuslikku sotsiaaldialoogi gaasisektoris nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil.
3. Keskse ELi süsteemi abil tuleb kindlustada toodetud vesiniku ühtne, jälgitav ja kohustuslik sertifitseerimine. Lisaks keskkonnakriteeriumidele tuleb nende sertifitseerimissüsteemidega tagada ka sotsiaalsed standardid. Need peavad hõlmama õiglasi ja ohutuid töötingimusi ning töö-, sotsiaal- ja ametiühinguõiguste järgimist.

Seepärast kutsub komitee Euroopa Komisjoni üles vaatama läbi vesinikustrateegia, mida Euroopa Kontrollikoda õigustatult kritiseeris. Koostöös kodanikuühiskonnaga riiklikul ja Euroopa tasandil tuleb tagada, et koostatakse tervikstrateegia, milles võetakse arvesse sertifitseerimist, rahastamist, tööjõuvajadusi, edendamist ja tarbijakaitset. Ainult nii saab Euroopa vesinikutööstusel olla helge tulevik.