Rieke Smit, platvormi Social News Daily toimetaja (#UseTheNews)
Meie erikülaline on noor ajakirjanik Rieke Smit algatusest #UseTheNews. See on Saksamaa uudisteagentuuri DPA algatus, mis keskendub uudiste tarbimisele Z-põlvkonnas ja püüab parandada nende meediapädevust. Kogutud andmete kohaselt on uudistest huvitatud alla kolmandiku 18–24-aastastest ning 23 %-ni neist jõuavad uudised ainult TikToki vahendusel. Rieke kirjutab, kuidas jõuda Z-põlvkonnani mitte ainult TikTokis, vaid ka teistel sotsiaalmeedia platvormidel, ning äratada neis huvi oluliste uudiste vastu, mis puudutavad otseselt nende elu.
Rieke Smit, platvormi Social News Daily toimetaja (#UseTheNews)
Meie erikülaline on noor ajakirjanik Rieke Smit algatusest #UseTheNews. See on Saksamaa uudisteagentuuri DPA algatus, mis keskendub uudiste tarbimisele Z-põlvkonnas ja püüab parandada nende meediapädevust. Kogutud andmete kohaselt on uudistest huvitatud alla kolmandiku 18–24-aastastest ning 23 %-ni neist jõuavad uudised ainult TikToki vahendusel. Rieke kirjutab, kuidas jõuda Z-põlvkonnani mitte ainult TikTokis, vaid ka teistel sotsiaalmeedia platvormidel, ning äratada neis huvi oluliste uudiste vastu, mis puudutavad otseselt nende elu.
Me oleme kaotamas ühte põlvkonda – vähemalt nii näib see olevat. Uudised ei jõua enam Z-põlvkonnani. Uudistest on huvitatud alla kolmandiku 18–24-aastastest noortest. Alla 18-aastaste seas on see osakaal veelgi väiksem.
See nähtus ei ole üldiselt uus. Praeguseks on juba kõik kuulnud uudisteväsimusest ja uudiste vältimisest. Sellele lisandub mõjutajate ja lühivideoid pakkuvate platvormide kasvav tähtsus, eriti noorte seas, nagu kinnitab Reutersi ajakirjandusuuringute instituudi viimane digitaalsete uudiste aruanne.
Noored tarbivad uudiseid üha vähem, sest neil on raske leida usaldusväärseid uudiseid sellistel platvormidel nagu TikTok, aga ka seetõttu, et nad ei tea, kuidas uudised nendesse puutuvad. Selle asjaolu tõi meie #UseTheNews uuringus välja üks 16-aastane tüdruk ning see aitab kõnealust murettekitavat suundumust laiemalt mõista. Põhiküsimus on selles, kuidas jõuda TikToki põlvkonnani?
Esiteks peame olema uudiste, ülevaadete ja taustteabega kohal platvormidel, mida see põlvkond niikuinii kasutab. Järgmiseks peame noortele näitama, kuidas uudistega kursis olemine nende elu muudab. Samal ajal tugevdame seda tehes nagu kogemata nende meediapädevust.
Selle on oma eesmärgiks võtnud ka algatus #UseTheNews ja uudisteplatvormi Social News Daily toimetus, kes kuulutas käesoleva aasta uudisteaastaks, et tugevdada ühiskonda ja demokraatiat, suurendades uudistepädevust, eelkõige teismeliste ja noorte täiskasvanute seas.
Social News Daily püüdleb selle eesmärgi poole uudiseid TikTokis, Instagramis ja YouTube’is edastades. Uudised sotsiaalmeedias? Kuidas see käib? Tuleb kasutada meetodeid, mida sisuloojad mõistsid ammu enne meid: tõsistest teemadest võib rääkida end meikides, toitu valmistades või jalutades. Just seda me teemegi platvormil Social News Daily, kuid uudistega.
Proovime kohaneda tarbijate vaatamisharjumustega. Jagame suured teemad 40-sekundilisteks videoteks ja küsime, miks see on praegu 16-aastasele inimesele oluline.
Kasutame ka klõpsusööta, pidades samal ajal meeles ajakirjandusstandardeid. Miks? Sest TikTokis on vaid kaks sekundit aega selleks, et kellegi tähelepanu endale tõmmata. Kui teie video ei ole nendel loetud sekunditel piisavalt haarav, ei vaata seda keegi. Seepärast kasutame alguses mõnda provokatiivset küsimust või mõnda ebatavalist asjaolu – haarates vaatajate tähelepanu klõpsusöödaga –, kuid anname video lõpus siiski ka vastuseid. Inimesed jäävad vaatama ja tarbivad seejuures ajakirjanduslikku sisu. Ja ongi kõik?
Kas sellest piisab, et tegutseda sotsiaalmeedias meediakanalina? Lühidalt öeldes – ei piisa. Noorte ja ajakirjanike vahel peab olema rohkem kokkupuutepunkte, et suurendada usaldust meedia vastu ja muuta ajakirjandus läbipaistvaks. Näiteks tuleb innustada õpetajaid edendama koolis meediapädevust ning tihendada kontakte õpilaste ja toimetuste vahel, nagu me teeme oma #UseTheNews näidisprojektide ja uudistelaagrite abil.
Sest ainult siis, kui oleme seal, kus nooredki, st koolides, festivalidel ja sotsiaalmeedias, ning alustame nendega vestlust valeuudiste, meedia ja nende tähenduse üle – vaid sellisel juhul on võimalus viia uudised taas Z-põlvkonnani.
Toimetajana jälgib Rieke igapäevast toimetajatööd Social News Daily platvormil (SND). Ta on olnud algatuse #UseTheNews juures eri rollides tööl alates 2021. aastast ning vastutab nüüd SND panuste kavandamise, koordineerimise ja heakskiitmise eest. Pärast ajakirjandusele ja humanitaarabile keskendunud bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetamist läbis ta praktika FUNKE Zentralredaktionis.
Saksamaa uudisteagentuuri DPA algatus #UseTheNews uurib noorte meediapädevust. Leibnizi meediauuringute instituudi abiga töötatakse uudistepädevuse laboris ja sotsiaaluudiste osakonnas välja uuenduslikud uudistevormingud. Lisaks pakub #UseTheNews õpetajatele seminare ja materjale. Projekti toetavad paljud meedia-, haridus- ja teaduspartnerid ning selle nõukogu koosneb meedia- ja poliitikavaldkonna tuntud isikutest.
20 aastat pärast Sloveenia ELiga ühinemist kohtusid poliitilised ja kodanikuühiskonna juhid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee üritusel Ljubljanas, et tähistada seda olulist aastapäeva, rõhutada ELi liikmesuse olulisi eeliseid ja kinnitada, et Lääne-Balkani piirkonna tulevik on Euroopa Liidus.
20 aastat pärast Sloveenia ELiga ühinemist kohtusid poliitilised ja kodanikuühiskonna juhid Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee üritusel Ljubljanas, et tähistada seda olulist aastapäeva, rõhutada ELi liikmesuse olulisi eeliseid ja kinnitada, et Lääne-Balkani piirkonna tulevik on Euroopa Liidus.
Konverentsil võtsid sõna komitee president Oliver Röpke, Sloveenia välisminister Tanja Fajon, Sloveenia tööminister Luka Mesec ja piirkondliku koostöönõukogu peasekretär Majlinda Bregu.
Nagu komitee president Oliver Röpke rõhutas: „Lääne-Balkani koht on ELis; enne seda ei ole meie ELi perekond täielik. Kinnitan, et Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee annab ka tulevikus oma panuse, korraldades septembris kodanikuühiskonna tippkohtumise ELi laienemise teemal.“
Sloveenia välisminister Tanja Fajon ütles: „Usun, et praeguses geopoliitilises olukorras vajame üksteist rohkem kui kunagi varem. Et see protsess õnnestuks, peab kodanikuühiskond avaldama survet poliitikutele ja valitsusele, et need liiguksid ELile lähemale.“
Sloveenia töö-, perekonna-, sotsiaal- ja võrdsete võimaluste minister Luka Mesec ütles: „Sloveenial ja Lääne-Balkani riikidel on pikk ühine ajalugu. Meie ühine kodu on Euroopa Liit, seega teen koos Sloveenia valitsusega tööd selle nimel, et hõlbustada Lääne-Balkani riikide ühinemist Euroopa Liiduga.“ (mt)
Peaaegu pooled praktikakohad ELis on tasustamata ja sageli on tegu vaid näilise praktikaga. See tähendab, et praktikante kasutatakse odava tööjõuna, kellel puudub juurdepääs sotsiaalkaitsele või muudele õigustele. Euroopa Komisjoni hiljutist ettepanekut parandada praktika kvaliteeti ELis on küll kiidetud kui sammu õiges suunas, aga ka kritiseeritud kui liiga ettevaatlikku. Palusime arvamuse „Praktikadirektiiv ja praktika kvaliteediraamistiku tugevdamine“ raportööril Nicoletta Merlol anda meile ülevaade komitee seisukohast seoses komisjoni ettepanekuga. Ühtlasi palusime Merlol jagada meiega komitee soovitusi selle kohta, kuidas parandada praktika kvaliteeti ja tagada, et see oleks kättesaadav kõigile, mitte ainult noortele, kes seda endale lubada saavad.
Peaaegu pooled praktikakohad ELis on tasustamata ja sageli on tegu vaid näilise praktikaga. See tähendab, et praktikante kasutatakse odava tööjõuna, kellel puudub juurdepääs sotsiaalkaitsele või muudele õigustele. Euroopa Komisjoni hiljutist ettepanekut parandada praktika kvaliteeti ELis on küll kiidetud kui sammu õiges suunas, aga ka kritiseeritud kui liiga ettevaatlikku. Palusime arvamuse „Praktikadirektiiv ja praktika kvaliteediraamistiku tugevdamine“ raportööril Nicoletta Merlol anda meile ülevaade komitee seisukohast seoses komisjoni ettepanekuga. Ühtlasi palusime Merlol jagada meiega komitee soovitusi selle kohta, kuidas parandada praktika kvaliteeti ja tagada, et see oleks kättesaadav kõigile, mitte ainult noortele, kes seda endale lubada saavad.
Albaania noortel on tulevikus väga oluline roll riigi ELile lähemale toomisel. Kuid nende valmisolekuga saada muutuste elluviijateks ja nende entusiasmiga ELi suhtes ei kaasne sageli piisavad vahendid, mis võimaldaksid neil sisuliselt osaleda programmides, projektides ja otsuste tegemises. Vaja on kõiki sidusrühmi hõlmavat, noortele keskenduvat koordineerimist, kirjutab meie üllatuskülaline, Albaania noortekongressi tegevdirektor Dafina Peci.
Albaania noortel on tulevikus väga oluline roll riigi ELile lähemale toomisel. Kuid nende valmisolekuga saada muutuste elluviijateks ja nende entusiasmiga ELi suhtes ei kaasne sageli piisavad vahendid, mis võimaldaksid neil sisuliselt osaleda programmides, projektides ja otsuste tegemises. Vaja on kõiki sidusrühmi hõlmavat, noortele keskenduvat koordineerimist, kirjutab meie üllatuskülaline, Albaania noortekongressi tegevdirektor Dafina Peci.
Dafina Peci oli olnud kaks aastat järjest Albaania noortekongressi esimees, kui temast sai 2016. aastal selle tegevdirektor. Alates 2017. aastast on Dafina töötanud ka õppejõuna Tirana Ülikooli poliitikateaduste osakonnas. Ta oli piirkondliku noorte koostööameti loomise töörühma liige. Seejärel esindas ta Albaaniat selle koostööameti direktorite nõukogus ning oli selle juhatuses noorte esindaja. Tal on bakalaureusekraad politoloogias ja rahvusvahelistes suhetes ning magistrikraad regionaalpoliitika ja ohutuse alal. Samuti on ta lõpetanud kraadiõppe, mille teemaks oli konfliktijärgne julgeolek ning rahu- ja vahendusasutuste ülesehitamine.
Dafina Peci, Albaania noortekongressi tegevdirektor
Noored pole mitte üksnes tulevased juhid, vaid olulised koostööpartnerid tänasel päeval. Nende tarmukus, kujutlusvõime ja tahe suurepärased ideed ellu viia on ühiskonna arenguks üliolulised. Noorte aktiivne kaasamine edendab demokraatlikke väärtusi, sotsiaalset progressi ja isiklikku arengut. See annab otsustajatele parema arusaama tähelepanu vajavatest probleemidest.
Dafina Peci, Albaania noortekongressi tegevdirektor
Noored pole mitte üksnes tulevased juhid, vaid olulised koostööpartnerid tänasel päeval. Nende tarmukus, kujutlusvõime ja tahe suurepärased ideed ellu viia on ühiskonna arenguks üliolulised. Noorte aktiivne kaasamine edendab demokraatlikke väärtusi, sotsiaalset progressi ja isiklikku arengut. See annab otsustajatele parema arusaama tähelepanu vajavatest probleemidest.
Albaania noored on ELiga integreerumise suhtes väga entusiastlikud, kuid neil on puudu adekvaatsest infost, teadmistest ja osalemisvõimalustest.
Albaania võiks palju võita, kui ta annaks noortele võimaluse programmides ja projektides sisuliselt osaleda. See aitaks noortel albaanlastel väljendada oma vajadusi ja prioriteete ning astuda samme soovitud muutuste ellukutsumiseks.
Albaania noortekongress on oma noorte kaasamise töö raames teinud olulisi pingutusi mõistmaks, mil määral on kodanikuühiskonna aktiivsus ja noorte osalemine ühiskonda muutnud. Et toetada noorte aktiivsust ja osalemist Albaania ELiga integreerumise protsessis, on hädavajalik võtta saadud õppetunde tõsiselt. See tähendab, et tuleb alustada tugevatest, noori esikohale seadvatest partnerlustest, investeerida noortesse kui väärtuslikku varasse ning edendada suuremat koostoimet kõigi asjaomaste sidusrühmade vahel. Need kolm on minu arvates otsustava tähtsusega.
Partnerlus noorte ja kodanikuühiskonnaga, et edendada Albaanias ELiga integreerumise protsessi
Noored on meie suurim lootus ning ühtlasi peamised muutuste elluviijad, kes aitavad Albaanial edasi liikuda – mitte ainult parema tuleviku suunas, vaid ka parima võimaliku oleviku poole. Neil on julgust, idealismi ja tahet viia ellu isegi võimatuna näivaid mõtteid. Teismelised, kes osalevad ühiskonnas aktiivselt, ei toeta sellega üksnes oma isiklikku ja sotsiaalset arengut, vaid edendavad ka demokraatlikumat ühiskonda ning pakuvad otsustajatele väärtuslikke vaatepunkte seoses mitmesuguste probleemide ja suundumustega, mis vajavad lahendamist. Albaaniale oleks äärmiselt kasulik noorte mõjuvõimu suurendamine ja koostöö läbi noorte sisulise osalemise tegevustes ja programmides, mis vastavad nende vajadustele ja eesmärkidele.
Osalemine ei ole mitte ainult põhiline inimõiguste kontseptsioon, vaid ka praktiline vahend üleüldise kodanikuaktiivsuse edendamiseks. Kuigi valimistel osalemine valija või kandidaadina on demokraatliku kaasatuse oluline komponent, ei piirdu noorte osalemine igapäevaelus ainult nende tegevustega. Kodanikuaktiivsuse eeltingimusteks on osalemisõigus ja -võimalused, aga ka vahendid, tegutsemisruum, tööriistad ja vajaduse korral rahaline toetus, et mõjutada otsuste tegemist ning osaleda meetmetes ja tegevustes, mis tugevdavad ja toetavad ühiskonda ning muudavad selle vastupanuvõimelisemaks.
Seoses sellega on oluline laiendada kodanikuühiskonna organisatsioonide võrgustikke, et pakkuda täiendavaid võimalusi noorte kaasamiseks ja nende mõjuvõimu suurendamiseks. Koostöö tegemine ning võrgustike ja sünergia loomine võimaldab kodanikuühiskonna organisatsioonidel tutvuda parimate tavadega, õppida üksteiselt, vahetada teavet ja avastada uusi ideid. Lisaks võimaldab see neil kasutada täiendavaid rahalisi vahendeid oma peamistes ühistes töövaldkondades ning koordineerida poliitikat ja programme. Kodanikuühiskonna organisatsioonide töö suurendab noorte mõjuvõimu ning aitab samuti tugevdada noorterühmade esindatust ja osalemist ühiskonnas.
Et kasutada potentsiaali ja innovatsiooni, mida noored saavad Albaania ühiskonnale pakkuda, rajades teed sotsiaalsele, kultuurilisele ja majanduskasvule, loodan, et kodanikuühiskonna organisatsioonide võrgustikke õnnestub laiendada. Sellest võiks saada noorte ja kodanikuühiskonna aktiivsuse katalüsaator.
Ees ootavad pikk töö ja täiendavad jõupingutused, et suurendada noorte mõtestatud ja aktiivset osalemist, esindatust ning juhtrolli ühiskonnas. Noorte kaasamine peaks tähendama ka seda, et noortele teabe kättesaadavaks tegemine on prioriteet ning noortele pakutakse võimalusi vahetada mõtteid ja teadmisi eakaaslaste, sidusrühmade ja otsustajatega.
ELi noortetest on vahend, mille eesmärk on tagada noorte ulatuslikum osalemine poliitikakujundamises. Kuna äsja lõppes kandideerimine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee noortetestile, rääkis komitee noorterühma esimees Katrīna Leitāne meile, mida pakuks see test komitee töös osalema valitud noorteorganisatsioonidele.
ELi noortetest on vahend, mille eesmärk on tagada noorte ulatuslikum osalemine poliitikakujundamises. Kuna äsja lõppes kandideerimine Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee noortetestile, rääkis komitee noorterühma esimees Katrīna Leitāne meile, mida pakuks see test komitee töös osalema valitud noorteorganisatsioonidele.
Noorte huvid on poliitikakujundamises alaesindatud kogu maailmas, kuigi neil on valmisolek, soov ja suutlikkus anda oma panus. Noorte seisukohtade kaasamine komitee töösse muudab ELi poliitika esinduslikumaks ja vastupidavamaks. Euroopa kodanikuühiskonna esindajana peaks komitee olema peamine ELi institutsioon, mis esindab noorte häält//noorte arvamust edastav ELi institusioon.
Noorte huvid on poliitikakujundamises alaesindatud kogu maailmas, kuigi neil on valmisolek, soov ja suutlikkus anda oma panus. Noorte seisukohtade kaasamine komitee töösse muudab ELi poliitika esinduslikumaks ja vastupidavamaks. Euroopa kodanikuühiskonna esindajana peaks komitee olema peamine ELi institutsioon, mis esindab noorte häält//noorte arvamust edastav ELi institusioon.
Juba mitu aastat on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tegutsenud selle nimel, et integreerida noorte eurooplaste arvamus paremini oma töösse ja ELi otsustusprotsessi. Aasta tagasi loodi komitee noorterühm, et muuta noorte osalemine ametlikuks. 2022. aasta septembris avaldatud arvamusega „ELi noortetest“ sai komiteest esimene selle rakendamisele pühendunud ELi institutsioon. 2024. aasta aprillis astus komitee pika sammu edasi, kiites heaks metoodika ELi noortetesti kohaldamise kohta komitees// selle kohta, kuidas kohaldada ELi noortetesti komitees.
Noortetest on vahend, mille eesmärk on toetada noorte kaasamist ja noorte integreerimist poliitika kujundamisse. See hõlmab konsultatsioone, mõjuhinnanguid ja leevendusmeetmeid. Komitees tähendab see, et noorte esindajad osalevad komitee liikmete kõrval osa//teatavate arvamuste koostamisel. Konkreetselt võtavad noorte esindajad osa koosolekutest ja aruteludest, esitavad kirjalikke seisukohti ja võimaluse korral jälgivad arvamuste kasutuselevõttu//rakendamist. Üks noorte esindaja arvamuse kohta teeb tööd kõigi huvitatud noorteorganisatsioonide nimel.
Algatus on praegu rakendamisetapis. Käesoleva aasta juunis oli noorteorganisatsioonidel võimalus kandideerida ning komitee sai üle 100 taotluse. Valituks osutunud noorteorganisatsioone teavitatakse korrapäraselt uutest arvamustest ning uuritakse nende soovi töötada tulevaste arvamuste kallal. Sektsioonide ja CCMI juhatus otsustavad lõpuks, millised arvamused läbivad komitees ELi noortetesti.
Väga edukast katseprojektist saadud kogemused aitasid noorterühmal metoodikat ette valmistada. Komitee iga sektsioon ja CCMI valis välja ühe arvamuse ja kaasas edukalt kokku 20 noorte esindajat. Arvamuste teemad olid erinevad, alates Euroopa poolaastast kuni demokraatia kaitsmiseni.
Komitee noorterühm töötab selle nimel, et leida parim viis noorteorganisatsioonide sisuliseks kaasamiseks. Järgmise sammuna tuleb algatust rakendama asuda ning seda korrapäraselt läbi vaadata ja täiustada.
Praegu on suurtes hargmaistes ettevõtetes üle 1200 Euroopa töönõukogu. Need organid on oluline vahend demokraatia tagamisel töökohal, kuna neil on õigus saada ettevõtte juhtkonnalt teavet riikidevaheliste küsimuste kohta ja esitada oma arvamus. Sellised küsimused hõlmavad praegust majandus- ja finantsolukorda ning tõenäolist arengut töökohtade, investeeringute või uute töömeetodite vallas. Euroopa töönõukogudel ei ole õigust kokkulepete üle läbirääkimisi pidada.
Praegu on suurtes hargmaistes ettevõtetes üle 1200 Euroopa töönõukogu. Need organid on oluline vahend demokraatia tagamisel töökohal, kuna neil on õigus saadaa ettevõtte juhtkonnalt teavet riikidevaheliste küsimuste kohta ja esitada oma arvamus. Sellised küsimused hõlmavad praegust majandus- ja finantsolukorda ning tõenäolist arengut töökohtade, investeeringute või uute töömeetodite vallas. Euroopa töönõukogudel ei ole õigust kokkulepete üle läbirääkimisi pidada.
Kuna ettevõtet puudutavad otsused tehakse peamiselt peakorteris, kuid neid rakendatakse kogu ettevõtte ulatuses, suureneb selliste nõukogude tähtsus. Euroopa töönõukogud aitavad töötajate esindajatel paremini mõista ettevõtte otsuseid. Samal ajal võib nõuetekohane teavitamine ja konsulteerimine aidata juhtkonnal langetada oma otsuseid nii, et neid saaks kõigis riikides sujuvalt rakendada.
Tõendid näitavad siiski, et kehtivas Euroopa töönõukogude direktiivis (mis pärineb 2009. aastast) ja selle rakendamises esineb tõsiseid puudusi. Oluline on see, et paljudel Euroopa töönõukogudel ei ole võimalust pöörduda kohtusse, kui nende õigusi rikutakse. Varasemate kohtumenetluste ja -otsuste analüüsist selgub, et esineb õiguslikku ebakindlust, eelkõige seoses mõistetega „teavitamine“, „konsulteerimine“, „riikidevaheline“ ja „konfidentsiaalsus“ ning Euroopa töönõukogu õigusega kasutada ekspertide abi (nt õigusabi või ametiühingute esindajad). Lisaks on mitmeid aegunud eeskirju, mida tuleb kohandada praegusele ülemaailmsele olukorrale.
Ettevõtted ja nende töötajad seisavad silmitsi mitmetahuliste probleemidega: digiüleminek, kliimamuutuste vastased meetmed, demograafia, oskused. Sellised muutused võivad tekitada segadust ja mõjutada ettevõtte konkurentsivõimet, samuti sotsiaalkindlustust ja töötajate tootlikkust. Teadusuuringud tõestavad, et tõhusad teavitamis-, konsulteerimis- ja/või töötajate osalemisõigused suurendavad ettevõtete otsuste kestlikkust ja konkurentsivõimet, mis omakorda viitab sellele, et Euroopa töönõukogudel võib olla oluline roll õiglasel üleminekul.
Seetõttu on vaja direktiiv läbi vaadata, et tagada õiguskindlus ja Euroopa töönõukogude nõuetekohane toimimine. Direktiivi kiire ja sujuv läbivaatamine peaks kõrvaldama olemasolevad puudused ja muutma Euroopa töönõukogud tulevikukindlaks. Komitee arvamuses hinnatakse komisjoni ettepanekut ja esitatakse seadusandjatele mitu konkreetset ettepanekut selle kohta, kuidas direktiivi veelgi parandada.
