Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töötajate rühm 

Mõnda sündmust kaldutakse liialt nimetama sajandi määrava tähtsusega hetkeks ja sündmuseks, mis toob kaasa selle väljendi liigkasutamise. Praegu, Euroopa Komisjoni uue koosseisu loomisel, on aga saabunud just selline määrav hetk: paremäärmuslus on tõusuteel ja rahulolematus levib kogu Euroopas, sõda Ukrainas möllab edasi ja sõda Gazas ähvardab kaasa kiskuda kogu regiooni. 

USA tulevik on veel lahtine, kuid tollimaksud tõusevad seal endiselt ja kaubandussõda Hiinaga kasvab: see toob paratamatult kaasa hilisemad vapustused tarneahelates ja tarbijahindades ning mõjutab lõpuks elanikke.

Kevadel leppisid Euroopa Parlament ja ELi nõukogu kokku ELi uues kokkuhoiupoliitikas. ELi kokkuhoidlikud liikmesriigid jätkavad lisaomavahendite või laenuvõimaluste blokeerimist. EL seisab silmitsi kasvava kliimasurve, sotsiaalsete rahutuste, äärmusluse ja fašismiga, demokraatia diskrediteerimise ja kasvava autoritaarsusega. Kõik need suundumused ja lisaks tuumaähvarduste ja avaliku sõja oht ELi piiridel peaksid andma ELi juhtidele tõuke loobuda lühinägelikkusest ja sisevõitlusest. Igasugune poliitika, mis eirab ebavõrdsust ja õiglust (või lihtsalt annab selle kohta tühje lubadusi), on automaatselt ebaõnnestumisele määratud. Kodanikud on väsinud ühetaolisest ümmargusest jutust ja sõnadest – nad leiavad end suurtest raskustest, tulevad vaevalt ots otsaga kokku ja näevad, kuidas nende töökohad kaovad ja sissetulekud järsult kahanevad. Paremäärmuslik populism kasutab seda kõike ära ja väldib põhimõttelisi küsimusi, pannes süü sisserändajatele.

Sotsiaalse õigluseta ei ole üheski liikmesriigis stabiilsust ega usaldusväärseid partnereid. Sotsiaalse õigluseta ei ole ühtsust, mida on vaja ELi ees seisvate probleemide lahendamiseks. Muutkem sotsiaalne progress ELi uue koosseisu ametiaja ühendavaks jõuks!