Hydrogen – infrastructure, development needs, financing, use and limits

Vesinik – taristu, arenguvajadused, rahastamine, kasutamine ja piirangud

Põhipunktid

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee

• tunnistab taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega vesiniku kiire kasutuselevõtu tähtsust tulevase energiasüsteemi ning ELi majandusliku ja sotsiaalse heaolu jaoks. Kuid vesinikku tuleb kasutada esmajärjekorras sektorites, kus elektrifitseerimine on keeruline, ja energia salvestamise vahendina;
• rõhutab, et avaliku sektori vahenditest tuleb rahastada peamiselt komisjoni määruses (EL) 2023/1184 määratletud taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinikku. Siiski tuleb eelkõige üleminekuetapis kasutada muid taastuvallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega vesiniku vorme;
• märgib, et lisaks ökoloogilistele kriteeriumidele tuleb sertifitseerimissüsteemidega tagada ka sotsiaalsed standardid. Need standardid peavad hõlmama õiglasi ja ohutuid töötingimusi ning töö-, sotsiaal- ja ametiühinguõiguste järgimist;
• unnistab torujuhtmetaristu tähtsust vesiniku kiireks kasutuselevõtuks. Selleks tuleb olemasolevaid vahendeid tõhusalt eraldada. See nõuab arukat ja integreeritud planeerimist ning reguleerivat korda, mis võimaldab vajalikke investeeringuid, edendades samal ajal keskkonnasäästlikkust ja kaitstes võrgukasutajaid;
• toonitab, et töötajad peavad saama asjakohast koolitust ja tööjõudu tuleb säilitada, pakkudes häid töötingimusi. See peaks võimaldama gaasivõrgu halduritel käitada vesinikuvõrke ja luua koostoimet;
• viitab vajadusele vältida vesinikuvõrkude ristsubsideerimist gaasivõrgu kasutajate poolt, mis on eriti oluline, kuna vesinikuvõrkude tulevased kasutajad erinevad praegustest gaasivõrkude kasutajatest. Oluline on kohaldada põhimõtet „kasutaja maksab“ ja tagada, et vesinikutaristut rahastavad peamiselt selle kasutajad. Kasutuselevõtu varajastes etappides võiks riiklik rahastamine täiendada kasutajapoolset rahastamist võrgutasude kaudu.