Özlem Yildirim: õigust tervislikule keskkonnale tuleb tunnustada põhiõigusena

 Kuna keskkonnaseisundi halvenemine ja kliimamuutused avaldavad otsest ja kaudset mõju paljudele põhiõigustele (näiteks õigus elule, õigus tervisele või õigus haridusele), käsitles komitee esmakordselt nende selget omavahelist seost, mis võib hävitada viimastel aastakümnetel arengu, ülemaailmse tervisekaitse ja vaesuse vähendamise valdkonnas tehtud edusammud.

Teabearuandes „Keskkonnakaitse kui põhiõiguste austamise eeltingimus“ avanes võimalus käsitleda olulisi teemasid, muu hulgas õigust tervislikule keskkonnale kui põhiõigust. Nimetatud aruande koostajana tahaksin rõhutada, et Euroopa Keskkonnaamet (EEA) peab õhusaastet suurimaks elukeskkonnast lähtuvaks terviseriskiks Euroopas. Seda liiki saaste ohustab tõsiselt inimeste tervist, aga toob kaasa ka märkimisväärsed majanduslikud kulud, kuna põhjustab suuremaid ravikulusid, tootlikkuse vähenemist, eelkõige kaotatud tööpäevade tõttu, ja väiksemat põllumajanduse saagikust. Selles olukorras on meil hea meel tõdeda uue inimõiguse tekkimist – õigus tervislikule, ohutule ja kestlikule keskkonnale.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) andmetel sõltub 1,2 miljardit töökohta (40% töökohtadest maailmas) tervislikust keskkonnast. Kuumastressi tõttu väheneb tööaeg maailmas 2030. aastaks 2%, mis vastab 72 miljonile töökohale. Reostus ja keskkonnaseisundi halvenemine mõjutavad töötajate tootlikkust, tervist, sissetulekuid ja toiduga kindlustatust.

Seetõttu märgitakse teabearuandes järgmist: „EL peab tegutsema rahvusvahelisel areenil usaldusväärse partnerina, tugevdades ja rakendades õigusakte, mis integreerivad inimõigustel põhineva tervikliku lähenemisviisi kliima- ja keskkonnameetmetele, et suunata kliimamuutuste leevendamise poliitikat ja meetmeid, kaitstes samal ajal kõigi õigusi. Eelkõige peab EL olema järjekindel ja pöörama rohkem tähelepanu kaubanduslepingutele.“

Lisaks paljudele ettepanekutele keskenduda ELi kliimameetemete puhul põhiõigustele täpsustatakse teabearuandes vajadust võtta vastu valdkondadevaheline, täpselt määratletud ja kooskõlastatud strateegia ning viia lõpule ELi ühinemine inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Komitee nõuab lisaks ELi õigusakti vastuvõtmist üldsuse osalemise vastase strateegilise hagi vastu, et võidelda pahatahtlike kohtuasjade vastu, millega püütakse vaigistada rikkumistest teatajaid, ajakirjanikke, õiguste kaitsjaid ja muid ühiskonnavalvureid, eesmärgiga saavutada Euroopas keskkonnakaitse ühtlaselt kõrge tase.

Özlem Yildirim, komitee liige, töörühma „Põhiõigused ja õigusriigi põhimõte“ aseesimees