EMSK info

Konverents „Naised tööturul“, mille Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldas rahvusvahelise naistepäeva tähistamiseks, toimus 8. märtsil sõja varjus. Osalejad avaldasid austust Ukraina naistele, kes paistavad silma oma tugevuse, vapruse ja vastupanuvõimega.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Christa Schweng juhtis avakõnes tähelepanu Ukraina naistele ja tütarlastele, kes on sunnitud oma riigist lahkuma, mis seab nad suuremasse vägivallaohtu.

Samamoodi rõhutas komitee liige ja ajutise töörühma „Võrdõiguslikkus“ esimees Maria Nikolopoulou: „Naised, emad, abikaasad on kinni jäänud sõjatsooni – paljudest nende hulgas saavad sõdurid, teised püüavad jõhkrate rünnakute eest põgeneda. Me ühineme kodanikuühiskonna häälega, mis kõigis riikides nõuab sõja lõpetamist.“

COVID-19 pandeemia on veelgi laiendanud soolist tööhõivelõhet ning ühtlasi aidanud kaasa vägivalla ja ahistamise suurenemisele töökohal.

Võrdõiguslikkuse volinik Helena Dalli teatas, et Euroopa Komisjon esitab ettepaneku võtta vastu direktiiv naistevastase vägivalla ja perevägivalla vastase võitluse kohta, mis oleks siduv kõigile liikmesriikidele.

Tehisintellekti sektoris moodustavad naised vaid 16% tööjõust, mis tähendab, et mehi on 84%. Seega teevad mehed kõik otsused ja juhivad. „Kui neis sektorites naisi ei ole, kujundavad uue maailma täielikult mehed koos oma võimalike eelarvamustega,“ ütles Christa Schweng.  (at)

2022. aastal annab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee koos Euroopa Komisjoni, Euroopa Regioonide Komitee, COPA-COGECA ja organisatsiooniga IFOAM Organics Europe välja esimesed ELi maheauhinnad, mille eesmärk on tunnustada tipptaset ning premeerida ELi mahepõllumajandusliku väärtusahela parimaid ja kõige uuendusmeelsemaid osalejaid.

ELi maheauhinnad jagunevad seitsmesse kategooriasse ja kokku antakse välja kaheksa auhinda: parimale

1. nais- ja meesmahetootjale,
2. mahetootmist väärtustavale piirkonnale,
3. mahetootmist väärtustavale linnale,
4. mahepiirkonnale,
5. mahetootmise VKE-le,
6. mahetoidu jaemüüjale,
7. mahetoidurestoranile.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, kes on juba aastaid edendanud ELis kestlikumat ja terviklikumat toidupoliitikat, vastutab kolme auhinna väljaandmise eest: parim mahetootmise VKE, parim mahetoidu jaemüüja ja parim mahetoidurestoran. Taotlusvorm on kättesaadav siin. 

Veebipõhise taotlusvormi saab esitada 25. märtsist 8. juunini 2022 (vorm on kättesaadav siin).

ELi mahepäeval 23. septembril 2022 toimub tseremoonia, kus auhinna võitjad tutvustavad oma uuenduslikke projekte ja kus neid tunnustatakse mitterahalise auhinnaga.

Taustteave

Komisjon on seadnud eesmärgi, mille kohaselt peaks mahepõllumajandusmaa moodustama 2030. aastaks 25 % ELi kogu põllumajandusmaast. Selle eesmärgi toetuseks võttis komisjon 2021. aasta märtsis vastu mahetootmise arendamise tegevuskava. Selles tegevuskavas järgitakse põhimõtet, et mahepõllumajandusliku tootmise ja tarbimise edendamiseks on äärmiselt oluline suurendada üldsuse teadlikkust selle omadustest ja eelistest. Seepärast sisaldabki tegevuskava iga-aastaste auhindade väljaandmist kui ühte selle eesmärgi saavutamise viisi. (mr)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu istungjärgul 24. veebruaril vastu arvamuse „„Eesmärk 55“: ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni“. Komitee on esitanud konkreetsed ettepanekud energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamiseks, et EL saaks 2030. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55 %.

Paketis „Eesmärk 55“ esitatud 2030. aasta läbivaadatud eesmärkide saavutamine mõjutab piirkondi, kogukondi ja üksikisikuid kogu Euroopas ebaühtlaselt.

Nende probleemide lahendamiseks soovitab komitee, et Euroopa Komisjon kirjeldaks üksikasjalikult mõju, mida üleminek avaldab tööhõivele ja oskustele eri riikides, piirkondades ja sektorites, sealhulgas alltöövõtjatele ja järgmise etapi väärtusahelatele.

Tarvis on võtta kasutusele mudel, mille tulemuseks on jõukas, kestlik ja konkurentsivõimeline majandus. Seepärast soovitab komitee, et kõik paketi „Eesmärk 55“ raames esitatud seadusandlikud ettepanekud peaksid läbima konkurentsivõime kontrolli, et nende täielik mõju ettevõtetele oleks selgelt mõistetav.

Sotsiaalpartneritel ja olulise tähtsusega kodanikuühiskonna organisatsioonidel on keskne roll ja nad peavad olema kaasatud paketi „Eesmärk 55“ juures nii kavandamis- kui ka rakendamisetappidesse.

„Seetõttu toetab komitee kolmepoolsete õiglase ülemineku komisjonide loomist, et võimaldada piirkondlikel omavalitsustel, sotsiaalpartneritel ja kodanikuühiskonna organisatsioonidel osaleda riiklike ja piirkondlike õiglase ülemineku kavade rakendamises,“ märkis Cillian Lohan.

Kliimamuutustega tegelemisel on tohutu rahaline, sotsiaalne ja keskkonnaalane mõju. „See on põhjus, miks peame tagama, et pakett „Eesmärk 55“ oleks oluline hüppelaud, mitte komistuskivi, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne Euroopa majandus,“ märkis Stefano Mallia. (mr)

Avalik-õiguslike asutuste poolt erakordsetel asjaoludel võetavad erakorralised meetmed peaksid alati olema rangelt proportsionaalsed, selge ajalise piiranguga ja neid tuleks hoolikalt jälgida. Komitee president Christa Schweng ning väärtuste ja läbipaistvuse eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Věra Jourová võtsid 23. veebruaril 2022 toimunud komitee täiskogu istungjärgul kindla seisukoha.

Pidades silmas COVID-19 põhjustatud kriisi ja paljudes ELi liikmesriikides rahvatervise kaitseks väljakuulutatud hädaolukorda, mille tulemusena piirati mitmeid põhiõigusi ja -vabadusi, ütles Schweng: „Pandeemia on meie ühiskondade ja demokraatiate stressitest. Põhiõiguste, õigusriigi ja demokraatia seisukohast peab komitee hädavajalikuks olukorda tähelepanelikult jälgida. Seepärast oleme kriisi tagajärgede, probleemide ja väljumisstrateegiatega seoses kuulanud eelkõige kodanikuühiskonna osalejaid. EL peab väljuma COVID-19 kriisist tugevamate ühiste väärtustega.“

Jourová rõhutas, et COVID-19 pandeemia tõi teravalt välja, kui oluline koht meie igapäevaelus on põhiõigustel ja demokraatlikel väärtustel ning et neid ei tohi pidada iseenesestmõistetavaks: „Tervisekriis andis meile olulise õppetunni: pandeemia vastu võitlemiseks vajalikke meetmeid ei tohiks võtta demokraatlike väärtuste ja põhiõiguste kaitse arvelt. Peame säilitama valvsuse ja hoidma oma põhiõigusi ja ühiseid väärtusi, mis tuleks seada COVID-19 kriisile reageerimise keskmesse.“

Komitee töörühm „Põhiõigused ja õigusriigi põhimõte“ visandas komitee nägemuse COVID-19 mõjust põhiõigustele ja õigusriigile kogu ELis ning demokraatia tulevikule arvamuses, mille koostasid José Antonio Moreno Díaz ja Cristian Pîrvulescu. Täiskogu istungil vastu võetud dokumendis juhib komitee tähelepanu sellele, et erimeetmed COVID-19 kriisi lahendamiseks peaksid jääma erakorralisteks ja ajas piiratuks, ei tohiks olla vastuolus õigusriigi põhimõttega ega ohustada demokraatiat, võimude lahusust ja Euroopa elanike põhiõigusi. (mp)

Mere- ja siseveetranspordi keskkonnasäästlikumaks muutmisel tuleb arvesse võtta veeteede ja sadamate läheduses elavate ja töötavate inimeste tervist ja elukvaliteeti. Seda põhisõnumit kannab Pierre Jean Couloni koostatud arvamus, mis võeti vastu komitee täiskogu veebruari istungjärgul.

Nimetatud dokumendis käsitleb Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kohalike ja piirkondlike meretranspordiküsimuste ühiskondlikku mõõdet, andes soovitusi, mis on olulised sinise majanduse edasiseks tõhustamiseks ning mis täiendavad järeldusi, mille komitee esitas kahes hiljuti vastu võetud arvamuses – „FuelEU Maritime“ (TEN/751) ja „NAIADES III“ (TEN/752).

Täiskogu istungjärgul kõneledes märkis Pierre Jean Coulon: „Me vajame uuenduslikku ja kestlikku lähenemisviisi, mis ühendaks keskkonna- ja tervishoiualased eesmärgid. Selle lõppeesmärgi saavutamiseks on meretranspordis vaja tihedat koostööd valdkonna ja tarneahela kõigi sidusrühmadega. Tihedat koostööd on vaja ka selleks, et tagada selge kasu ühendveoterminalide loomisest, mis võimaldab arendada siseveetransporti linnades ja aitab parandada elukvaliteeti“.

Meretransport moodustab ligikaudu 75 % ELi kaubaveost. Seepärast on äärmiselt oluline leida integreeritud lähenemisviisi abil tasakaal majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaalaste aspektide vahel. Sadamavaldajad ja transpordivaldkonna sidusrühmad peaksid tegema koostööd kohalike ja piirkondlike omavalitsustega, et linnade, sadamate ja transpordiliikide seosed ümber mõtestada.

Muud käsitlemist vajavad küsimused on töötajate koolitus, tööhõiveväljavaated, meeste ja naiste ebavõrdne kohtlemine ning töökohtade digiüleminekust ja automatiseerimisest tulenevad põhjalikud muutused. (mp)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat korraldasid veebikonverentsi ELi majanduse juhtimise raamistiku teemal sellega seotud avaliku arutelu raames. Ürituse eesmärk oli kaasata kodanikuühiskond, et jõuda konsensuseni majanduse juhtimise raamistiku tuleviku suhtes.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Christa Schweng ütles avakõnes, et „normaalsuse juurde naasmise asemel nõuame muudetud ja tasakaalustatud, jõukusele orienteeritud majanduse juhtimise raamistikku.“ Ta rõhutas ka vajadust kaasata kõik peamised sidusrühmad, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonid. Seejärel võttis sõna majandusvolinik Paolo Gentiloni. Tema sõnul ei ole konsensuse saavutamine veel enne 2023. aastat lihtne ülesanne, kuid me peame kasutama seda ainulaadset võimalust, et viia eelarve-eeskirjad kooskõlla püüdlustega saavutada tugev, jätkusuutlik ja kaasav majanduskasv Euroopas. Seejärel tutvustas Euroopa Parlamendi liige Margarida Marques Euroopa Parlamendi raportit makromajandusliku õigusraamistiku läbivaatamise kohta, tema sõnavõtule järgnes paneeldiskussioon. Konverentsi viimane osa oli pühendatud küsimusele, kuidas uuendatud majanduse juhtimise raamistikuga saaks lahendada investeerimispuudujäägi probleemi, et saavutada rohe- ja digipööre. Komitee raportöör Dominika Biegon tutvustas enda koostatud omaalgatuslikku arvamust „ELi eelarveraamistiku ümberkujundamine majanduse kestlikuks taastumiseks ja õiglaseks üleminekuks“. (tk)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee uus teabevahetuse ja institutsioonidevaheliste suhete direktor on Alexander Kleinig. Alexander Kleinig alustas oma karjääri 1996. aastal Euroopa Parlamendis tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni administraatorina. 2005. aastal liitus ta Euroopa Parlamendi kommunikatsiooni peadirektoraadiga külastajatekeskuse projektijuhina ning aastatel 2011–2018 käivitas ja juhtis ta Parlamentariumi.

„Mulle avaldab muljet arutelude kvaliteet ja komitee töötajate professionaalsus. Igal pool kohtun kolleegidega, kes on pühendunud, uhked oma töö üle ja entusiastlikud. Mu südant soojendas ka sõbralik vastuvõtt, mis mulle osaks sai direktoraadi D töötajatelt. Kasutan võimalust tänada oma eelkäijat Eleonora Di Nicolantoniot, kes on direktoraati varem nii hästi juhtinud.“