Jože Smole: „Tulime kriisist välja ühtse ja tugevamana“

Seisime silmitsi senikogematu olukorraga. Viirus jõudis kohale ootamatult ja levis väga kiiresti, mistõttu pandi kogu riik täielikult karantiini. Kuna tegu oli ennetolematu olukorraga, puudusid meil kogemused selle kohta, kuidas sellega kõige paremini toime tulla. Me ei teadnud, mis saab edasi. Alguses olime hirmul ja abitud. Ettevõtluses loobuti praktiliselt kohe kõigest selleks aastaks (2020) kavandatust ja ebastabiilse olukorra tõttu on ka kõik tulevikuplaanid ebakindlad.

Küsisime kõik endalt üht ja sedasama: mis saab edasi? Kuidas sellises olukorras tegutseda: karantiin, täielik isoleeritus ja teadmatus, millal see kõik lõpeb? Suurimat hirmu ja muret valmistab alati see, kui ei ole võimalik prognoosida, mis järgmisena toimub. Ka ettevõtjad reageerisid esialgu samamoodi. Nad kõik oleksid tahtnud meilt kuulda, kui kaua selline olukord kestab, milline on valitsuse vastus ja millise abiga nad võiksid arvestada. Juba väga varakult oli selge, et me kõik ei olnud samas olukorras. Mõnes majandussektoris, näiteks turismi ja logistika alal, tähendas kriis hävingut, samal ajal kui teistes, näiteks IT-sektoris ja toiduainetööstuses, ilmnesid uued võimalused ja väljakutsed.

Meil vedas, et ehkki valitsus oli alles moodustatud, suutis ta operatiivselt ja asjakohaselt reageerida, nii et koostasime ühiselt tegevus-, toetus- ja stiimulikavasid. Selleks säilitasime pideva otsekontakti paljude oma liikmetega eri sektoritest, et olla võimalikult hästi kursis iga sektori olukorraga, koguda võimalikult palju mõtteid selle kohta, milline abi oleks kõige tõhusam, ja anda teavet valitsuse esindajatele.

Enim tunnen ma puudust otsekontaktidest ja suhtlusest. On tõsi, et sel ajal koondus teabevahetus nii palju kui võimalik internetti ja silmast silma kohtumised peaaegu kadusid. COVID-19 suurimaks plussiks tuleb lugeda tohutut hüpet digiülemineku suunas, kuna elektrooniliseks muutus nii ettevõtete omavaheline ning riigi ja ettevõtete vaheline teabevahetus kui ka üldsuse ja kasutajate teavitamine.

Tulemuste põhjal võime tõdeda, et kõige tähtsam on kõigi kodanike hea organiseerimine ja distsipliin, et nad nõustuksid juhiste ja meetmetega ning peaksid neist kinni, sest vaid nii saavutame õige lahenduse.

COVID-19 toob vältimatult muutusi paljudes valdkondades. Kuid me ei tea isegi seda, kui kaua COVID-19 epideemia veel kestab. Samuti ei tea me, kas hakkame epideemia kiiluvees lugema COVID-19 uute lainete vahelisi perioode, sest me ei suuda viirust jäävalt maha raputada. Kriis on avaldunud kõigis valdkondades, muu hulgas hariduses ja tervishoius, kuid ka finants- ja majandussektorites. Me ei tea, milline olukord valitseb kriisi lõppedes või kui tugevalt mõjutab see majandust.

Kindlasti tuleb palju ettearvamatuid muutusi, seepärast ei ole õige küsida, millised töökohad kaovad. Me kõik peame püüdlema selle poole, et kriisi lõppedes oleksid meie ettevõtted ja seega meie töökohad võimalikult konkurentsivõimelised. Saame selle saavutada mitte ainult riigiabi toel, vaid ka pideva edasiõppimisega kõigil tasandeil.

Isolatsiooniperiood on selgelt näidanud, et elektrooniline teabevahetus ei saa asendada silmast silma suhtlemist ei koolides, ettevõtluses ega muudeski valdkondades. Seega on meie eesmärk loomulikult taastada silmast silma suhtlemine nii oma liitude sees kui ka kõigi nendega, kellega praegu suhtleme ainult veebipõhiste vahendite kaudu.