Gruusia − Venemaa teine rinne

2023. aasta lõpp on Gruusia jaoks ohtlik hetk. Detsembris peab Euroopa Ülemkogu otsustama, kas anda endisele nõukogude liiduvabariigile ELi kandidaatriigi staatus või mitte. 

2022. aasta juunis keeldus nõukogu Gruusiale seda staatust andmast, erinevalt Ukrainast ja Moldovast. Põhjenduseks toodi Gruusia valitsuse ilmselgelt läänevaenulik ja seega venemeelne poliitika. Nõukogu tunnustas Gruusia ELiga ühinemise väljavaateid, kuid märkis, et kandidaatriigi staatuse andmine sõltub 12 prioriteedi elluviimisest, milleks on muu hulgas näiteks meediamaastiku parandamine ja kohtusüsteemi sõltumatus.

Riigis valitsevad väga suured sisemised sotsiaalsed ja poliitilised pinged, mis tulenevad oligarh Bidžina Ivanišvili (tema varandus Venemaal ulatub 4,5 miljardi euroni) juhitava võimupartei Gruusia Unistus ja 3,7 miljoni grusiini vahelistest erimeelsustest. Ühel pool on valitsus, kes on võimul alates 2012. aastast ning kes on järk-järgult kehtestanud poliitika, mis praegu näib selgelt venemeelsena, teisel pool on rahvas, kellest hiljutiste küsitluste kohaselt 81 % pooldab ELiga ühinemist.

Pingeline olukord on osaliselt tingitud asjaolust, et Venemaa näib manipuleerivat Gruusia valitsusega. Kuidas muidu selgitada asjaolu, et Gruusia Unistus püüdis Venemaal 2012. aastal vastu võetud seaduse eeskujul kehtestada nn „välismaiste agentide“ vastase seaduse, mis üksnes ärritas Gruusia rahvast, sest seeläbi jääksid nad lõplikult ilma võimalusest läheneda Euroopale.

Lisaks sellele toetavad Venemaa võimud Ivanišvili valitsuse poliitikat suhete lõhkumiseks läänega. Gruusia valitsus õõnestab süstemaatiliselt sidemeid lääne partneritega (pidev poleemika Euroopa ja USA esindajatega või propaganda lääne väidetavate kavatsuste üle avada Gruusias teine rinne Venemaa nõrgestamiseks). Kreml kiidab Ivanišvili valitsuse otsuseid ja võtab meetmeid Gruusia avalikkuse rahustamiseks, näiteks taastab otselennud kahe riigi vahel (peatatud alates 2019. aastast) või kaotab viisad grusiinidele, kes reisivad endise koloniaalvõimu territooriumile.

Paar kuud enne Euroopa Ülemkogu otsust, mida paljud grusiinid peavad ajalooliseks, on see plahvatusohtlik „kokteil“. Osa Gruusia avalikkusest ei andesta Bidžina Ivanišvili meeskonnale, et see tõi riigi tagasi Venemaa mõjusfääri. Teine osa, võib-olla enamus, peab end euroopameelseks, kuid ei tea, mida arvata valitsuse teabevahetusest, mis kritiseerib teravalt lääneriike ja on orienteeritud sellele, et mitte ärritada Venemaad, kes on agressiivsem kui kunagi varem. Riigis, mis – ärgem unustagem – oli Moskva ja lääne vahelise vastasseisu sünnipaigaks, mida tähistab Vene-Gruusia sõda 2008. aastal, on julgeolekuriskid väga suured.