Faktid ja arvud vaimse tervise kohta ELis ei maali roosilist pilti, vaid annavad hoopis tunnistust tegutsemisvajadusest. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee pooldab tugevamaid meetmeid vaimse tervise edendamiseks liikmesriikide ja ELi tasandil. Samuti on komitee nõudnud siduvaid õigusakte, et ennetada psühhosotsiaalseid riske töökohal. Vaimsele tervisele pühendatud kodanikuühiskonna auhinnaga avaldatakse tunnustust kodanikuühiskonna jätkuvatele jõupingutustele eurooplaste heaolu parandamiseks.

1. Komitee otsustas pühendada oma olulise kodanikuühiskonna auhinna vaimse tervise teemale, kuna pärast COVID-19 pandeemiat on avalikkuse ette jõudnud arvukalt teateid selle kohta, et kogu Euroopas on järsult sagenenud vaimse tervise häired, nagu ärevus ja depressioon. OECD andmetel on ärevussümptomitega noorte osakaal mitmes Euroopa riigis enam kui kahekordistunud. Pandeemia tõi allapoole ka vanuse, mil puututakse kokku toitumishäiretega, eelkõige just teismeliste seas. Juba enne COVID-19 puhangut mõjutasid vaimse tervise probleemid üle kogu ELi vähemalt 84 miljonit inimest – ligikaudu iga kuuendat inimest.
2. Umbes 4% ELis aastas registreeritud surmajuhtumitest on seotud vaimse tervise ja käitumishäiretega. Halval vaimsel tervisel on ka tohutu majanduslik mõju, sest sellega seotud otsesed ja kaudsed kulud moodustavad ligi 4% sisemajanduse koguproduktist. Üle kolmandiku neist kuludest põhjustab väiksem tööhõivemäär ja tööviljakuse vähenemine.
3. Eurostati andmetel teatas 2020. aastal 44,6% ELi 15–64aastastest töötavatest elanikest, et nad pistavad rinda riskiteguritega, mis ohustavad nende vaimset heaolu töökohal. Liiga suur töökoormus või ajasurve olid kõige sagedamini nimetatud vaimse heaolu riskitegurid, mida nimetas peaaegu viiendik ELis töötavatest inimestest.
4. Vaimsest heaolust on saanud ELi poliitilise tegevuskava üks prioriteete. Seepärast võttis komisjon 2023. aasta juunis vastu kõikehõlmava lähenemisviisi vaimsele tervisele. Seda uut käsitlust toetatakse 1,23 miljardi euroga ja eesmärk on edendada vaimset tervist ELi kõigis poliitikavaldkondades. Lähenemisviis keskendub kolmele juhtpõhimõttele: piisav ja tõhus ennetamine; juurdepääs kvaliteetsetele ja taskukohastele vaimse tervise teenustele ja ravile; taasintegreerumine ühiskonda pärast taastumist. Vaimne tervis on ka komitee poliitiline prioriteet ja komitee töö keskmes.
5. Komiteele laekus kogu EList 105 taotlust, mis katsid väga erinevaid teemasid. Nende hulgas olid projektid, millega ennetatakse psühhosotsiaalseid riske töökohal või tegeletakse ainete kuritarvitamise ja digisõltuvuse probleemidega, samuti võideldakse vaimse tervisega seotud häbimärgistamise vastu ja edendatakse kogukonna juhitud abi. Komitee loodab, et austades ja tutvustades neid olulisi valitsusvälise kogukonna jõupingutusi vaimse tervise toetamisel, võib see innustada ka teisi nende eeskuju jälgima. (sg)