ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Amet (UNHCR) on valmis toetama süürlasi, kes tunnevad, et koju tagasipöördumine on turvaline. Kuid kõigi teiste puhul soovitab UNHCR vältida sunniviisilist tagasisaatmist riiki, mida iseloomustab poliitiline ebakindlus ja mis kannatab maailma ühe tõsisema humanitaarkriisi all ning kus 90% elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri, kirjutab UNHCRi esindaja Jean-Nicolas Beuze.

Jean-Nicolas Beuze

Süüria poliitiline maastik on peale president Bashar al-Assadi režiimi kokkuvarisemist kiiresti muutumas, mistõttu toimub Euroopas elav arutelu seoses maailma suurima pagulaskogukonnaga.

Kasvab ELi riikide arv, kes on peatanud otsuste tegemise süürlaste varjupaigataotluste kohta. Mõned riigid on teatanud algatustest, mis hõlmavad tšarterlende ja rahalisi stiimuleid või tagasipöördumispreemiaid, et julgustada pagulasi koju minema. Teadete kohaselt on mõnel ELi riigil isegi kavatsus oma territooriumil viibivad süürlased sunniviisiliselt riigist välja saata, olenemata nende pagulasstaatusest.

Selleks, et ELi riigid saaksid teha varjupaigataotluste kohta põhjendatud otsuseid, peavad nad hindama, kas Süüriasse tagasipöördumine on praegu Euroopas elavate süürlaste jaoks turvaline. Arvestades kiiresti muutuvat olukorda Süürias, ei ole praegu võimalik anda lõplikku hinnangut tagasipöördumise ohutuse kohta. Süüria julgeolekumaastik on endiselt ebakindel. Olukord riigis on noateral, mis puutub rahu ja leppimise võimalikkusse ning edasise vägivalla ohtu.

Miljonid väljaspool Süüriat elavad pagulased püüavad mõista, mida nende kodumaa muutuv olukord nende tuleviku jaoks tähendab. Nad küsivad endalt: kas mul on Süürias edaspidi turvaline olla? Kas minu õigusi austatakse? Mõnele neist võib tagasipöördumise väljavaade tunduda realistlik, kuid teised näevad endiselt tõsiseid probleeme.

Missugune on nende tänapäeva Süüria elanike tulevik, kes kuuluvad etnilistesse või usuvähemustesse, kellel on erinevad poliitilised vaated või kes on LGBTQ+ kogukonna liikmed? Vastus on endiselt ebaselge.

Mis aga puutub neisse, kes tunnevad, et tagasipöördumine on turvaline, on meil kohustus nende otsust austada. Vajaduse korral peame neid päritolukogukondadesse tagasipöördumisel ja taasintegreerumisel toetama. UNHCR soovitab siiski hoiduda Süüria pagulaste sunniviisilisest tagasisaatmisest riigis valitseva ebastabiilsuse ja poliitilise ebakindluse tõttu.

Sunniviisiline repatrieerimine Euroopa Liidust rikuks süürlaste kui pagulaste õigusi, seades nad tagasipöördumisel tõsise ja korvamatu kahju ohtu.

Kuna relvakonfliktid jätkuvad mitmes Süüria piirkonnas ning pole teada, kuidas uus valitsus kavatseb elanikkonna, eriti haavatavate rühmade vajadustega tegeleda, on paljude jaoks veel vara tagasipöördumisele mõelda. Oluline on austada nende otsuseid selles küsimuses. Seetõttu peavad ELi liikmesriigid, nagu ka Süüria naaberriigid, kes on rohkem kui kümne aasta jooksul vastu võtnud enamiku Süüria pagulasi, jätkuvalt täitma oma kohustust pakkuda oma territooriumil süürlastele kaitset.

Vaenutegevuse eskaleerumise tõttu novembri lõpus tekkis 1,1 miljonit uut riigisisest põgenikku. Tänase seisuga on neist umbes 627 000 endiselt põgenikud, kellest 75% on naised ja lapsed.

Enneaegse tagasipöördumisega kaasnevad märkimisväärsed ohud. Muu hulgas võib see anda hoogu sundrände tsüklile nii Süürias kui ka piiriüleselt, mis lõppkokkuvõttes süvendab kriisi.

Lisaks massilisele sundrändele seisab Süüria silmitsi maailma ühe kõige tõsisema humanitaarkriisiga. Konflikti käigus on hävitatud suur osa Süüria infrastruktuurist, sealhulgas haiglatest, koolidest ja eluasemetest. Enamikul pagulastest ei ole kodu, kuhu tagasi pöörduda. Paljudes piirkondades on endiselt puudus toidust, puhtast veest ja arstiabist. Põhiteenuste, majanduslike võimaluste ja turvalisuse puudumise tõttu on tagasipöördujatel keeruline oma elu kestlikul ja väärikal viisil üles ehitada. Ülekaalukas osa Süüria elanikkonnast (90%) elab allpool vaesuspiiri.

Viimastel nädalatel on märkimisväärselt suurenenud süürlaste vabatahtlik tagasipöördumine Liibanonist, Türgist ja Jordaaniast. Esialgsete hinnangute järgi on tagasi pöördunud 125 000 inimest ehk ligikaudu 7000 inimest päevas. Kuigi need tagasipöördumised on ajendatud individuaalsetest valikutest, on UNHCR võtnud kohustuse toetada neid, kes otsustavad praegu tagasi pöörduda.

Paljud süürlased Euroopas ja naaberriikides kaaluvad, kas tagasipöördumine on turvaline, mis seisus on Süürias põhiteenused ja kas neil õnnestuks seal oma elu uuesti üles ehitada. Samas on neil tungiv soov oma lähedasi näha. Seetõttu soovivad paljud naasta koju lühiajaliselt, et saada aimu olukorrast kohapeal. Neile tuleb seda võimaldada, ilma et nad peaksid kartma Euroopas oma pagulasstaatusest ilmajäämist. Sellised külastused nö maakuulamise eesmärgil on hädavajalikud, et inimesed saaksid teha teadlikke otsuseid, mis viivad paremate tulemusteni, sealhulgas turvalise ja kestva tagasipöördumiseni.

Kannatlikkus ja ettevaatus on hädavajalikud olukorras, kus süürlased ootavad õigeid tingimusi turvaliseks tagasipöördumiseks ja edukaks taasintegreerumiseks oma kogukonda. Paljud süürlased on hakanud koju naasmisele mõtlema ja UNHCR on valmis neid toetama. Pärast sundümberasumist ja aastatepikkust viibimist välismaal võib see olla paljudele kauaoodatud võimalus lõpetada oma pagulasteekond ja leida püsiv lahendus, pöördudes tagasi Süüriasse. Euroopa Liit ja UNHCR on neid toetanud kogu nende maapao vältel ja toetavad neid ka tagasipöördumisel ja uue Süüria ülesehitamisel.

Jean-Nicolas Beuze on UNHCRi esindaja ELis, Belgias, Iirimaal, Luksemburgis, Madalmaades ja Portugalis. Varem on ta olnud UNHCRi esindaja Iraagis, Jeemenis ja Kanadas. Ta on üle 27 aasta töötanud ÜRO heaks inimõiguste, rahuvalve ja lastekaitse valdkonnas nii asjaomastes riikides kohapeal kui ka ÜRO peakorteris.