Ühtekuuluvuse tugevdamise koorem ühiskonna polariseerumise vähendamisel jääb kodanikuühiskonna organisatsioonide õlgadele. Nemad on piisavalt tugevad ja motiveeritud kaitsma kodanikuühiskonna ja demokraatlikku tegutsemisruumi. See oli Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees juba teist aastat korraldatud kodanikuühiskonna nädala põhisõnum. Nädala raames käsitleti ELi ühiskonnas laialt levinud polariseerumise murettekitavat suundumust.

17.–20. märtsil kogunes komitees toimunud kodanikuühiskonna nädalale üle 800 inimese, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonide, vabaühenduste ja noorterühmade esindajad ning sidusrühmad ja ajakirjanikud, et jagada mõtteid ja arutleda selle üle, kuidas tugevdada ühtekuuluvust ja osalemist polariseerunud ühiskonnas.

Komitee loodud Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonide ja võrgustike kontaktrühma liikmed ja Euroopa kodanikualgatuse päeva partnerid korraldasid nädala raames 14 eriilmelist üritust, sealhulgas komitee kodanikuühiskonna auhinna tseremoonia. Üritustel osalejad koostasid sidusama ühiskonna saavutamiseks ulatusliku paketi, kus esitatakse praktilised sammud ja tähtsamad nõudmised, sealhulgas:

• tugevdada ühtekuuluvust hariduse ja kultuuri kaudu;
• pakkuda taskukohaseid ja kestlikke eluasemeid;
• suurendada üldsuse osalemist Euroopa kodanikualgatuse kaudu;
• tagada kaasav õiglane üleminek ning roheline ja sinine majanduskasv;
• luua tugev Euroopa kodanikuühiskonna strateegia;
• tugevdada kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamist ja rahastamist;
• kaasata noori tugevama ja vastupidavama Euroopa kujundamisse;
• edendada innovatsiooni ja tehnoloogiat ühise heaolu nimel.

Lõppistungil märkis komitee president Oliver Röpke: „Nüüd, teist kodanikuühiskonna nädalat kokku võttes olen sügavalt inspireeritud kogu Euroopa kodanikuühiskonna osalejate energiast, vastupanuvõimest ja pühendumusest. See nädal on näidanud, et kodanikuühiskonna koondumisel suudetakse leida lahendusi, mis tugevdavad meie demokraatiat, edendavad sotsiaalset ühtekuuluvust ja aitavad ehitada üles Euroopa, mis toimib tõeliselt oma inimeste heaks.“

Euroopa Komisjoni tehnoloogilise suveräänsuse, julgeoleku ja demokraatia eest vastutav juhtiv asepresident Henna Virkkunen rõhutas, et Euroopa põhiväärtustel põhineval kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevusel on meie ühiskonnas võtmeroll.

Euroopa Parlamendi asepresident Victor Negrescu kutsus jõuliselt üles tegutsema, paludes kodanikuühiskonna organisatsioonidel näidata oma tugevust ja reageerida agressiivsele retoorikale: „Me vajame tugevat kodanikuühiskonda ning tõelist partnerlust kodanikuühiskonna ja otsustajate vahel, et kujundada ühiselt välja sidus ühiskond ja tagada reaalne mõju inimeste elule.“

Kodanikuühiskonna organisatsioonide esindajad rõhutasid, et kodanikuühiskond on rohkem kui teenuseosutaja: ta on demokraatia ja osaluse tähtis komponent. Serbia Demokraatia Keskuse Sihtasutuse peasekretär Nataša Vučković väljendas optimismi, et kodanikuühiskonnal võib olla elutähtis roll demokraatiavastaste ja Euroopa-vastaste narratiivide algpõhjuste ja leviku vastu võitlemisel nii ELis kui ka kandidaatriikides. Seda on võimalik saavutada, kui rääkida Euroopa Liidu asjadest selgelt ja avatult ning tagada, et selle hüved jõuavad kõigi inimesteni nende igapäevaelus. (at)