Prioriteetide seadmine

Hea lugeja!

Peaaegu kümme kuud pärast seda, kui Venemaa alustas sõda Ukrainas, jätkuvad raketirünnakud Ukraina linnadele igapäevaselt. Hiljutised sündmused, sealhulgas surmaga lõppenud vahejuhtum ELi territooriumil, tuletas meile meelde pidevat julgeolekuohtu ja sõja tagajärgi. Seda arvesse võttes on selge, millised peaksid olema ELi ühised prioriteedid lähikuudeks.

Esimene prioriteet on jätkuv toetus Ukrainale ja tema rahvale, kes seisab silmitsi ekstreemsete tingimustega. Veevõrgu kahjustused ja elektrikatkestused on jätnud miljonid inimesed kogu Ukrainas ilma nõuetekohasest juurdepääsust puhtale veele, elektrile ja küttele. ELi toetus ja solidaarsus peavad jätkuma.

Teine prioriteet on ELi julgeolek ja demokraatlikud väärtused. Ma tunnen heameelt Rootsi teadaande üle, et ELi kodanike julgeolek ja ELi põhiväärtuste kaitsmine on kaks põhiküsimust, mis kujundavad Euroopa Liidu Nõukogu järgmise eesistujariigi poliitilist suunda. Ukraina toetamise kõrval peame kaitsma oma julgeolekut ja väärtusi. Euroopa ühtsus on keskse tähtsusega.

Teised prioriteedid hõlmavad toimetulekut enneolematu energiakriisiga ja roheülemineku kiirendamist. Võttes arvesse Euroopa süngeid majandusväljavaateid, mille kohaselt peaks inflatsioon ELis ulatuma aasta lõpuks 9,3 %-ni, peame selgelt määratlema õiged prioriteedid, selle asemel, et jätkata samamoodi nagu siiani. Taastumise tagamine ning suure inflatsiooni ja kõrgete energiahindadega silmitsi seisvate ettevõtete ja inimeste toetamine on olulise tähtsusega meie majanduse ja ühiskonna ning ka meie demokraatia jaoks.

Lisaks sellele ei tohi unustada, et tarvis on tugevdada ELi konkurentsivõimet tulevaste töökohtade jaoks. Kuna ELi ettevõtetel on raskusi piisava kvalifikatsiooniga töötajate leidmisega, ent samas ei suuda paljud meie noored tööd leida, on viimane aeg alustada oskuste nõudlusele mittevastavuse probleemiga tegelemist. Mis puudutab konkurentsivõimet ülemaailmsel turul, ei tohi me endale lubada ELi inimkapitali raiskamist.

Teine ülemaailmse mõõtmega prioriteet on kliimamuutuste vastu võitlemine. Komitee on oma arvamuste ja korraldatud ürituste kaudu olnud väga häälekas, et muuta Euroopa roheline kokkulepe ka sotsiaalseks kokkuleppeks. Kahjuks on sotsiaalne mõõde endiselt vähe arenenud. Sotsiaaldialoog peaks olema kõigi selliste poliitikameetmete integreeritud osa, mis on suunatud 2050. aasta kliimapoliitika eesmärkide saavutamisele.

Samuti sooviksin rõhutada osalusdemokraatia tugevdamise olulisust Euroopas. Kõigi eesseisvate väljakutsete osas olen kindlalt veendunud, et me oleme edukad ainult siis, kui kaasame Euroopa kodanikud süstemaatiliselt oma töösse. Euroopa tuleviku konverentsi õppetundidele ja soovitustele peavad järgnema järelmeetmed. Komitee on valmis etendama keskset rolli Euroopa tulevase kodanikuaktiivsuse keskusena.

2022. aasta – Euroopa noorteaasta – on jõudmas lõpule ning ma soovin veel kord tänada Y-põlvkonda ja Z-põlvkonda ELi väärtuse eest seismise eest ja nende järjepidevate jõupingutuste eest võtta meetmeid parema, kaasava ja kestliku maailma ülesehitamiseks. See on meie ühine vastutus.

Christa Schweng,
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president