Left to right: Stefano Palmieri, Javier Doz Orrit, Brikena Xhomaqi, Luca Jahier, Gonçalo Lobo Xavier, Dragoș Pîslaru

Euroopa poolaasta rühm kordas oma juunis toimunud iga-aastasel konverentsil üleskutset tagada kodanikuühiskonna osalus ning tegi ettepaneku luua alaline ja ühine investeeringute rahastamise mehhanism, et suurendada kriisiks valmisolekut ja kriisile reageerimise suutlikkust.

Konverentsil lähtuti hiljutisest komitee resolutsioonist, et arutada, kuidas reformida Euroopa poolaastat, mille raames tehakse riiklike taaste- ja vastupidavuskavade rakendamise järelevalvet. „Seoses ELi ees seisvate uute väljakutsetega tuleb Euroopa poolaastat ajakohastada ja tugevdada ning avada see Euroopa organiseeritud kodanikuühiskonnale,“ selgitas Euroopa poolaasta rühma asepresident Gonçalo Lobo Xavier.

Konverentsi avades kinnitas komitee president Christa Schweng: „Kodanikuühiskonnal on homse Euroopa jaoks otsustav tähtsus“. Ühtekuuluvuspoliitika ja reformide volinik Elisa Ferreira omakorda ütles: „Tulevastele kriisidele mõeldes tuleb meil mõelda mitte ühele põhivahendile, vaid paljudele vahenditele ja hästi toimivale meetmepaketile. Vajame mitmekesistamist.“

Järgmistel aastatel vajab EL väga ulatuslikke investeeringuid. Paneelarutelus osalejad arutlesid, kas taastekavad tuleks muuta struktuurseks ja alaliseks, et tagada põhivaldkondades ühised investeeringud. „Euroopa vajab energiasõltumatust,“ märkis Euroopa poolaasta rühma esimees Javier Doz Orrit ning majandus- ja rahaliidu ning majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse sektsiooni (ECO) esimees Stefano Palmieri rõhutas vajadust „tagada süsteemi struktuurne ümberkujundamine“.

Euroopa poolaasta rühma aseesimees Luca Jahier tunnustas konverentsi lõpetades taaste- ja vastupidavusrahastu ning riiklike taaste- ja vastupidavuskavade tähtsust. „Nende vahenditega oleme viimase kahe aasta jooksul teinud rohkem kui viimase 20 aastaga,“ ütles ta. „Nüüd peame tagama organiseeritud kodanikuühiskonna osalemise, rohkem investeerima ja kiirendama üleminekut.“ (tk)