Euroopa Komisjon võttis möödunud kümnendil õppust ELi eelmise romasid käsitleva raamistiku puudustest ja taotleb nüüd otsustavalt uue romasid käsitleva strateegilise raamistiku üldeesmärkide saavutamist, et vähendada 2030. aastaks romade diskrimineerimist ja sotsiaal-majanduslikku tõrjutust vähemalt poole võrra. Ent käegakatsutavate tulemuste saavutamiseks on otsustav tähtsus liikmesriikidel. Tõhusate riiklike strateegiate ja pragmaatiliste meetmeteta võib uus raamistik ebaõnnestuda samamoodi nagu selle eelkäija.

Veebipõhisel avalikul arutelul „ELi uus romasid käsitlev raamistik: vaated ja ootused roma kogukondade tulevikule“ osalenud märkisid, et eelmise strateegiaga ei õnnestunud häid tulemusi saavutada poliitilise olukorra ja mõne liikmesriigi ebapiisava toetuse tõttu.

Uus romasid käsitlev raamistik tugineb kolmele sambale: võrdõiguslikkus, kaasamine ja osalemine ning marginaliseerunud romade eelmises raamistikus kavandatud sotsiaal-majandusliku integratsiooni täiendamine ja põhjalik reformimine.

Uues raamistikus on palju positiivset, ent rakendamine takerdub samade probleemide taha.

Euroopa romade rohujuuretasandi organisatsioonide (ERGO) võrgustiku esindaja Isabela Mihalache kiitis uut raamistikku, sest see võimaldab mitmesugust koostoimet ja sisaldab ELi täiendavaid meetmeid. Samas väitis ta, et liikmesriikide ühiste miinimumkohustuste osas on jäädud küllalt üldsõnaliseks.

Euroopa romade õiguste keskuse esindaja Bernard Rorke hoiatas: „Kui ei suudeta saavutada õiglust romadest kodanikke kahjustama, ebaõnnestub see raamistik täpselt samuti nagu selle eelkäijagi.“

Samamoodi rõhutas Bukarestis asuva romade ja vähemuste poliitikakeskuse esindaja Florin Botonogu, et lahendused peavad olema realistlikud.

Komitee temaatilise uurimisrühma „Romade kaasamine“ esimees Alfredas Jonuška julgustas kodanikuühiskonna organisatsioone ja vabaühendusi oma arvamust kuuldavaks tegema, sest vaatamata edasiminekule on veel väga palju vaja teha. (at)