EMSK info

Euroopa Komisjoni esitatud digiturgude õigusakt ja digiteenuste õigusakt, mille eesmärk on piirata digihiidude üha kasvavat mõjuvõimu Euroopas, on komitee arvates eesmärgipärased, kui nendega käivad käsikäes tehnoloogiaettevõtete maksustamine, platvormitöötajate paremad töötingimused ja andmehaldus.

Täiskogu aprilli istungjärgul vastuvõetud arvamustepaketis väljendas komitee toetust Euroopa Komisjoni esitatud digiturgude õigusaktile ja digiteenuste õigusaktile, millega soovitakse elavdada konkurentsi internetivaldkonnas.

Digiturgude õigusakti on oodatud pikka aega. „Enam kui kümme aastat on Euroopa Liidu esindajad nõudnud võrdseid konkurentsitingimusi suurte veebiplatvormidega,“ märkis seda dokumenti kästleva komitee arvamuse raportöör Emilie Prouzet. „Digiturgude õigusaktiga käivitab Euroopa Komisjon spetsiaalselt nendele väga suurtele osalejatele kavandatud menetluse. Ja me toetame enamikku neist ettepanekutest, sest see on hea lahendus Euroopa jaoks. Digiturgude õigusaktis käsitletakse küll üksnes veebisisule juurdepääsu kontrollijaid, ent juba see on väga suur samm.“

Komitee toetab digiturgude õigusakti kui sellist, ent rõhutab vajadust täiendada seda õiguslikku ökosüsteemi eeskirjadega, mis puudutavad teisi digimajanduse keskseid küsimusi.

Komitee lubab väga tähelepanelikult jälgida kavandatavaid õigusakte, mis hõlmavad digihiidude maksustamist, platvormitöötajate töötingimusi, tarbijakaitset ülemaailmsel turul ning teisi keerulisi küsimusi, millega tuleb tegeleda, et tagada kasu kõigile – tarbijatele, töötajatele ja ettevõtjatele.

Komitee toetab kokkuvõttes ka digiteenuste õigusakti, mille eesmärk on reguleerida teenuseid, mis on kujundanud ja muutnud seda, kuidas inimesed suhtlevad, ühendust peavad, tarbivad ja äriga tegelevad.

Komitee arvates on oluline toetada komisjoni jõupingutusi hoida eeskirjad kogu blokis ühtsena, et muuta õigusaktid digiajastule vastavaks, kuna see suurendab Euroopa kaalu rahvusvahelisel areenil.

„Me peame vältima ühtse turu killustumist riiklike õigusnormide ja eeskirjade järsu kasvu tõttu, mis võib õõnestada süsteemi ja takistada kõikidel Euroopa ettevõtetel saamast kasu tugevast ühtsest turust,“ ütles digiteenuste õigusakti käsitleva komitee arvamuse raportöör Gonçalo Lobo Xavier.

Komitee on seisukohal, et ühised eeskirjad on Euroopa jaoks ka võimalus kehtestada ülemaailmsed standardid, millega tagatakse tarbijatele kõrge turvalisuse ja kaitse tase veebikaupade- ja sisu osas, sarnaselt sellele, mis oli isikuandmete kaitse üldmääruse roll andmekaitse valdkonnas.

Nüüd, kus andmetest on saamas nö uus nafta tänases üha digitaalsemas majanduses, on Euroopa Komisjon ka haaramas meetmeid, et julgustada turvalist andmete jagamist ühiste eeskirjade alusel kogu Euroopas.

Komitee toetab kindlalt andmehalduse määrust.

„Selle õigusaktiga luuakse väga huvitav võimalus edendada Euroopa digiteerimise lahendust, kuna hetkel on Euroopa Liit ainus organisatsioon, kes uurib tõsiselt ja üksikasjalikult seda, kuidas hallata digiandmeid,“ sõnas andmehalduse määruse ettepanekut käsitleva komitee arvamuse raportöör.Giuseppe Guerini. „Me ei taha minna üleliigse liberaliseerimise teed ja meie eesmärk on tagada, et andmeid ei kasutata eesmärkidel, mida kodanikud ei soovi. Me julgustame komisjoni jätkama seda teed ja tagama selle andmehaldussüsteemi rakendamisele vajaliku toetuse.“ (dm)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tervitas ELi uut küberturvalisuse meetmete paketti, kuid juhtis tähelepanu puudustele Euroopa tohutu küberoskuste nappusega tegelemisel. Kriitilised üksused vajavad komitee arvates ka ühtlustamist, lihtsustamist ja selgemaid kohaldamissuuniseid.

Täiskogu aprilli istungjärgul vastu võetud arvamuses väljendas komitee heameelt ELi uue küberturvalisuse strateegia üle, mis on positiivne samm valitsuste, inimeste ja ettevõtjate kaitsmisel küberohtude eest ning majanduskasvu kaitsmisel - see on valdkond, kus EL näib olevat väga haavatav, kusjuures küberkuritegevuse majanduslik mõju on hinnanguliselt 0,84% SKPst (võrdluseks: Põhja-Ameerikas on see 0,78%).

Komitee rõhutab siiski, et Euroopas on küberturvalisuse oskuste nappus kriitiline ning et strateegia ei ole selle täitmiseks piisav. Nõudlus küberturvalisuse spetsialistide järele on viimastel aastatel kasvanud ja pandeemiaga hüppeliselt tõusnud.

Vabu töökohti on rohkem kui spetsialiste, kes neid täita võiksid: küberturvalisuse valdkonna vabade töökohtade arv ELis peaks 2022. aastaks jõudma vähemalt 200 000-ni.

„On selge, et EL vajab kiiresti koolitatud küberturvalisuse spetsialiste nii era- kui ka avalikus sektoris, et tagada üksikisikute, ettevõtjate ja ELi julgeolek,“ ütles komitee küberturvalisuse strateegiat käsitleva arvamuse raportöör Philip von Brockdorff. „Seepärast soovitab komitee tungivalt ühtlustatud küberturvalisuse karjäärivõimalusi, et vähendada oskuste nappust kogu ELis.“

Ameerika Ühendriigid on välja töötanud küberturvalisuse karjäärivõimaluste vahendi, et aidata inimestel, kes kaaluvad küberturvalisuse alast karjääri, tuvastada ja luua asjaomaseid karjäärivõimalusi ja sellel teel edasi liikuda. Komitee soovitab, et Euroopa Liit võiks välja töötada kogu ELi hõlmava küberturvalisuse karjäärivõimaluste vahendi küberturvalisuse spetsialistide koolituste jaoks, kellel on võrreldavad oskused Euroopas ning kes suudavad liikuda üle piiride ja vastata nõudlusele selles suure kasvupotentsiaaliga majandusharus üle kogu ELi.

Ühes teises täiskogu aprilli istungjärgul vastu võetud arvamuses, mille raportöör oli Maurizio Mensi, väljendas komitee toetust komisjoni kahele ettepanekule muuta kriitilise tähtsusega avalikud ja erasektori üksused küber- ning füüsilistest rünnakutest tulenevate ohtude suhtes vastupidavamaks, juhtides tähelepanu vajadusele tugevdada kaasaval viisil tööstus- ja innovatsioonisuutlikkust strateegia abil, mis põhineb neljal sambal: andmekaitse, põhiõigused, turvalisus ja küberturvalisus.

Ühtlustamise ja lihtsustamise huvides kutsub komitee üles ühendama need kaks ettepanekut üheks tekstiks, kuna need on omavahel tihedalt seotud ja üksteist täiendavad (üks keskendub peamiselt küberturvalisusele ja teine füüsilisele julgeolekule) ning mõned sätted kattuvad.

Viidates kohaldamisalale, rõhutab komitee vajadust konkreetsete ja selgemate suuniste järele, et täpselt määratleda kavandatava direktiiviga seotud „kriitilise tähtsusega“ üksused. Seda kommenteerides ütles Maurizio Mensi: „Kriteeriumid "elutähtsate" ja "oluliste" üksuste eristamiseks sektorites, mida peetakse majanduse ja ühiskonna jaoks kriitilise tähtsusega sektoriteks, tuleks täpsemalt määratleda. Peame tagama, et erinevad lähenemised riikide tasandil ei tooks kaasa takistusi kaubanduses ning kaupade ja teenuste vabas liikumises, millega kaasneb oht kahjustada ettevõtjaid ja häirida kaubandust.“ (dm/mp)

Euroopa Komisjon võttis möödunud kümnendil õppust ELi eelmise romasid käsitleva raamistiku puudustest ja taotleb nüüd otsustavalt uue romasid käsitleva strateegilise raamistiku üldeesmärkide saavutamist, et vähendada 2030. aastaks romade diskrimineerimist ja sotsiaal-majanduslikku tõrjutust vähemalt poole võrra. Ent käegakatsutavate tulemuste saavutamiseks on otsustav tähtsus liikmesriikidel. Tõhusate riiklike strateegiate ja pragmaatiliste meetmeteta võib uus raamistik ebaõnnestuda samamoodi nagu selle eelkäija.

Veebipõhisel avalikul arutelul „ELi uus romasid käsitlev raamistik: vaated ja ootused roma kogukondade tulevikule“ osalenud märkisid, et eelmise strateegiaga ei õnnestunud häid tulemusi saavutada poliitilise olukorra ja mõne liikmesriigi ebapiisava toetuse tõttu.

Uus romasid käsitlev raamistik tugineb kolmele sambale: võrdõiguslikkus, kaasamine ja osalemine ning marginaliseerunud romade eelmises raamistikus kavandatud sotsiaal-majandusliku integratsiooni täiendamine ja põhjalik reformimine.

Uues raamistikus on palju positiivset, ent rakendamine takerdub samade probleemide taha.

Euroopa romade rohujuuretasandi organisatsioonide (ERGO) võrgustiku esindaja Isabela Mihalache kiitis uut raamistikku, sest see võimaldab mitmesugust koostoimet ja sisaldab ELi täiendavaid meetmeid. Samas väitis ta, et liikmesriikide ühiste miinimumkohustuste osas on jäädud küllalt üldsõnaliseks.

Euroopa romade õiguste keskuse esindaja Bernard Rorke hoiatas: „Kui ei suudeta saavutada õiglust romadest kodanikke kahjustama, ebaõnnestub see raamistik täpselt samuti nagu selle eelkäijagi.“

Samamoodi rõhutas Bukarestis asuva romade ja vähemuste poliitikakeskuse esindaja Florin Botonogu, et lahendused peavad olema realistlikud.

Komitee temaatilise uurimisrühma „Romade kaasamine“ esimees Alfredas Jonuška julgustas kodanikuühiskonna organisatsioone ja vabaühendusi oma arvamust kuuldavaks tegema, sest vaatamata edasiminekule on veel väga palju vaja teha. (at)

Euroopa päev oli sel aastal Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees – ELi organiseeritud kodanikuühiskonna kodus – veebipõhine! Euroopa Liidu loomise ja Euroopa integratsiooni lähtepunkti, Schumani deklaratsiooni 71. aastapäeva tähistades võõrustas komitee oma veebisaidil mitmeid üritusi, tutvustades kodanikuühiskonna organisatsioonide olulist ja ainulaadset rolli Euroopas nüüdsel ajal, alates nende osalemisest taastumises kuni nende olulise tööni meie igapäevaste väljakutsetega tegelemisel.

Mahukas päevaprogramm hõlmas veebipõhiseid vestlusi, 360° virtuaalset külastust komitee hoonetesse ja muid interaktiivseid tegevusi, et saada rohkem teavet komitee töö, tema nõuandva funktsiooni, ELi otsustamisprotsessi ja liikmete tegevuse kohta.

Komitee korraldas ka veebiseminari teemal „Osalusdemokraatia kui Euroopa tuleviku konverentsi põhisammas“, mida juhtis teabevahetuse eest vastutav asepresident Cillian Lohan ja milles komitee liikmed Milena Angelova, Tatjana Babrauskienė, Miroslav Hajnoš, Violeta Jelić ja Elena Sinkevičiūtė arutlesid, kuidas kodanikuühiskonna organisatsioonid saaksid etendada olulisemat rolli Euroopa tasandil ja muuta oma väärtusliku panuse veelgi tõhusamaks.

Ootame juba põnevusega järgmist aastat, kui EMSK Open Day võib taas toimuda komitee ruumides Jacques Delors’i hoones Brüsseli eurokvartalis! (mp)

Euroopa Liidus kehtivad ühed maailma rangeimad taimekaitsevahendite (ehk pestitsiidide) põllumajanduses kasutamise normid. Siiski on võimalik veel palju ära teha õigusnormide ulatuslikumaks lähendamiseks, et vähendada taimekaitsevahendite kasutamisega seotud ohtusid ning tagada maailma üha kasvavale elanikkonnale tervislikud ja ohutud toiduvarud.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee andis oma panuse pestitsiidide säästvat kasutamist käsitleva direktiivi 2009/128/EÜ komisjonipoolsesse hindamisse, võttes sellel teemal vastu teabearuande.

Nüüd, mil direktiivi on rakendatud juba üle kümne aasta, on oluline hinnata selle otstarbekohasust.

Kuigi pestitsiidide käitlemisel ja töötlemisel on tehtud märkimisväärseid edusamme, takistab peamiselt piisavate teadmiste puudumine jätkuvalt taimekaitsevahendite optimaalset kasutamist.

Samuti peetakse direktiivi nõrgaks küljeks normide puudulikku järelevalvet ja täitmise tagamist ning tõhusate karistuste puudumist liikmesiikidele, kes norme ei järgi.

Kuigi Euroopa põllumajandustootjad on kindlalt pühendunud kestlikumate põllumajandustavade kasutuselevõtmisele, valitseb laialdane üksmeel selles, et puuduvad alternatiivsed lahendused ja uued tehnoloogiad, mis oleksid piisavalt kulutõhusad, et tagada põllukultuuride optimaalne hooldamine.

„Vajame terviklikku ja suurte sihtidega käsitlusviisi, et luua selline õigusraamistik, mis võimaldab meil tegeleda pestitsiidide kasutamise küsimusega sidusalt, järjepidevalt ja teaduspõhiselt,“ rõhutas komitee raportöör José Manuel Roche Ramo. (mr)

Ajal mil üht ELi põhiväärtust ei saanud üle aasta kasutada, sillutab ELi COVID-19 tõend, mida komisjon tutvustas rohelise digitõendina, teed vabale ja turvalisele liikumisele Euroopas. Komiteel on heameel tõendi kasutuselevõtu üle, sest sellega kehtestatakse suurepärane ühine norm, mis vähendab reisijate keerulist olukorda ja lihtsustab nende liikumist. Kuid tingimuseks on põhiõiguste ja andmekaitse nõuete range järgmine.

Komitee arvamuses väidetakse, et tõend hõlbustab reisijate liikumist, ehkki kavandatava määrusega ei kehtestata kohustust ega õigust olla vaktsineeritud. „Tõend peab olema läbipaistev ja tagama eraelu puutumatuse,“ rõhutas arvamuse raportöör George Vernicos.

Arvestada tuleb sotsiaalsete ja eetiliste aspektidega

Tõend kinnitab mitte ainult seda, et isik on vaktsineeritud, vaid sisaldab ka teavet SARS-CoV-2 nakkuse hiljutiste testide tulemuste ja isiku SARS-CoV-2 nakkusest tervenemise kohta.

Riiklikud ametiasutused peavad tagama selle kiire ja tasuta rakendamise, vältides mis tahes diskrimineerimist. Komitee rõhutab lisaks, et tõendiga ei tohi kaasneda diskrimineerimine töökohal ega palgadumping, värvates vaktsineeritud isikuid kolmandatest riikidest.

Väga oluline on pöörata tähelepanu andmekaitsele, mistõttu peaks liikmesriikidel olema koostalitlusvõimelised süsteemid ja ühtviisi ranged andmekaitsesätted. (at)

COVID-19 pandeemia on põhjustanud paljude majandussektorite tegevuse aeglustumist ja samal ajal märkimisväärselt muutnud ülemaailmset jõudude tasakaalu. Sellega seoses otsib EL asjakohast strateegiat, et tugevdada oma rolli ülemaailmse majandusjõuna. Eesmärk on võimendada euro rahvusvahelist rolli, tugevdada ELi finantsturu infrastruktuuride vastupanuvõimet ning parandada kolmandate riikide suhtes kehtestatud sanktsioonide rakendamist.

Selle taustal esitas Euroopa Komisjon teatise „Euroopa majandus- ja finantssüsteem: avatuse, tugevuse ja vastupidavuse edendamine“ eesmärgiga aidata Euroopal võtta juhtroll ülemaailmses majandus- ja finantssüsteemis, kaitstes samal ajal ELi kolmandate riikide ja sealsete ettevõtete ebaausate ja pahatahtlike tavade eest. Teatise sisu analüüsiti avalikul arutelul, mille korraldas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) enne selleteemalise arvamuse koostamist.

Oma põhisõnavõtus märkis Euroopa Parlamendi liige ja dokumendi „Raport euro rahvusvahelise rolli tugevdamise kohta“ raportöör Danuta Maria Hübner, et geopoliitilised muutused ja ülemaailmsed probleemid, sh COVID-19 pandeemia, on esile toonud vajaduse tugevdada ELi majanduse vastupanuvõimet. Samuti sõnas ta, et ELi likviidsem finantssüsteem toetaks euro rolli suurenemist rahvusvahelisel tasandil, mis võiks samuti kaasa aidata tulevaste kriisidega kaasneva haavatavuse vähendamisele.

Komitee arvamuse „Euroopa majandus- ja finantssüsteem: avatuse, tugevuse ja vastupidavuse edendamine“ raportöör Tomasz Wróblewski võttis arutelu peamised punktid kokku järgmiselt: „Tarvis on otsustavaid ja ebatraditsioonilisi meetmeid euro rahvusvahelise rolli tugevdamiseks. See on väga oluline, et juhtida meie majandus pandeemiajärgses maailmas kasvuteele.“ (dgf)

Üle kogu Euroopa kannatavad LGBTIQ-inimesed diskrimineerimise all, mis mõjutab nende haridustulemusi, tööväljavaateid, heaolu ja isegi põhiõiguste kasutamist, näiteks vaba liikumist ELis.

Selle probleemiga tegemiseks esitas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma täiskogu aprilli istungjärgul vastu võetud arvamuses ettepaneku kehtestada ELi tasandil perekonna mõiste mittediskrimineeriv määratlus.

Arvamuses väljendatakse heameelt Euroopa Komisjoni LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025 üle, mille eesmärk on vähendada diskrimineerimist ning tagada ELis LGBTIQ-inimestele turvalisus ja inimõigused, võttes Euroopa tasandil seadusandlikke meetmeid.

Arvamuse raportöör Ionut Sibian rõhutas strateegia õigeaegsust ning kiitis Euroopa Komisjoni julguse eest võtta see strateegia vastu olukorras, kus homofoobia ja transfoobia on Euroopas tõusuteel.

Arvamuses kutsutakse üles kehtestama perekonna mõistele selline kõigi ELi liikmesriikide tunnustatud määratlus, millega oleksid kogu Euroopas tagatud nn vikerkaareperede õigused, eelkõige piiriülestes olukordades. Komitee kutsub samuti Euroopa Liitu üles looma aktiivse tööhõivepoliitika tegevussuunad, et liikmesriigid töötaksid välja riiklikud tööhõivekavad, mis sisaldavad konkreetseid meetmeid LGBTIQ-inimeste jaoks, ning nõuab kõigis liikmesriikides sättumuse muutmise tavade ja teraapiate keelustamist. (dgf)

ELi transpordi tulevik peab olema säästev, sotsiaalne ja arukas: sellise väljakutse ees seisab sektor, milles on viimastel aastatel toimunud põhjalikud muutused ning mis on saanud ränga hoobi COVID-19 pandeemialt. Täiskogu istungjärgul 28. aprillil 2021 toimunud arutelul komisjoni uue transpordistrateegia üle märkis Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president Christa Schweng, et ELil on tarvis visiooni COVID-19-järgsest Euroopast ning säästev, arukas ja vastupidav liikuvus on osa sellest visioonist.