Cinzia del Rio, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liige, Itaalia

Venemaa sissetung Ukrainasse muudab maailmas ja päris kindlasti Venemaa ja ELi vahelisi geopoliitilisi ja majandussuhteid. Demokraatlik rahvusvaheline üldsus ja ametiühinguliikumine on mõistnud kindlalt hukka vaenuliku sõjalise sekkumise, mis nõuab ohvreid tsiviilelanike hulgas ning hävitab Ukraina linnade tsiviil- ja majandusstruktuure.

Oleme väljendanud oma täielikku toetust Ukraina rahvale, korraldanud demonstratsioone Putini ja tema provotseerimata sõja vastu ning toetame rangete Venemaa-vastaste majandussanktsioonide kehtestamist, mis peaks režiimile survet avaldama. Pärast pooltteist kuud ei ole jõhkrused lõppenud, humanitaarkoridoride loomine on osutunud keeruliseks, miljonid Ukraina elanikud on riigist lahkunud, et otsida varjupaika ELi riikides, paljud on sunnitud Ukraina-siseselt ümber asuma ning läbirääkimised relvarahu ja rahuprotsessi üle on seiskunud.  

Kodanikuühiskonna organisatsioonid, ametiühingud ja vabaühendused kogu ELis, eelkõige Ukrainaga piirnevates riikides, on näidanud üles tingimusteta solidaarsust, pakkudes pagulastele kohest abi, arstiabi, peavarju, toitu, riideid ja ravimeid.  Ajutise kaitse direktiiv oli esmatähtis neile ELis kaitse ja õiguste tagamiseks, aidates neil hädaolukorraga toime tulla ja meie ühiskonda võimalikult suurel määral integreeruda. Lisaks peame meeles pidama, et 80% pagulastest on naised ja lapsed, kes kogevad esimest korda julmust ja vägivalda, mille psühholoogilised tagajärjed jätavad armid kogu eluks. EL peab olema valvas, et tagada nende haavatavate rühmade kaitse ning seista vastu ka inimkaubanduse ja seksuaalse ärakasutamise ohule.

Venemaa sissetung Ukrainasse on tugevdanud Ukraina rahvuslikku identiteeti ja geopoliitilist suunda läänemaailma demokraatlike riikide poole ning kiirendanud ELiga ühinemise protsessi. Samuti on see taasühendanud ELi ja USA, kindlustades nendevahelisi suhteid, ning lähendanud ELi riike, kes on reageerinud Venemaa sissetungi ja sõjaliste jõhkruste üksmeelse hukkamõistmisega.  Kuid pärast ELi esimest sanktsioonide paketti, mida hiljuti laiendati söeimpordile, ei ole praegu võimalik teha ühist otsust eelkõige gaasi ja nafta impordi keelustamise kohta, sest see tähendaks, et Euroopa peab kiiresti otsima alternatiivseid tarneallikaid, et mitte muuta oma majanduslikku püsimajäämist Venemaast sõltuvaks. Selleks ei ole me aga veel valmis. Vajame Euroopa valitsuste ühehäälset otsust ning Venemaalt energia impordi täielikul keelustamisel võib mõne riigi SKP-le olla äärmiselt kahjulik mõju.

See põhjustaks ettevõtete sulgemist ja töökohtade kadumist pärast pandeemiakriisi. Loomulikult võtab gaasi ja süsivesinike suhtes täieliku embargo kehtestamine aega, kuid kava on paigas ja varasemad majandussuhted Venemaaga on igaveseks kõrvale jäetud. Selles kontekstis on aga ELil kohustus päästa see, mis Ukraina majandusest veel alles on, et vältida pikaajalist katastroofi eelseisvatel aastatel ning alustada Ukrainaga ühinemisprotsessi üle konkreetset dialoogi, ilma et see kahjustaks käimasolevat ühinemisprotsessi Lääne-Balkani riikidega.

EL peab kehtestama kompensatsioonimeetmed, et tegeleda konflikti kahjulike majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede ning neist tulenevate sanktsioonidega, mis meie riike mõjutavad. Me ei saa eirata tõsiasja, et Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioonid mõjutavad ELi kestliku arengu eesmärke, milles me leppisime kokku koos taasterahastu „NextGenerationEU“ paketi investeeringutega. Sellegipoolest peame pidama kinni rohe- ja digipöörega seotud kohustustest ning tagama Euroopas parema sotsiaalse mõõtme.

Sõjal on tõsised tagajärjed ka maailma ja Euroopa toiduvarudele. See halvendab hindade tõusu tõttu veelgi Euroopa põllumajandustootjate ja tarbijate juba niigi rasket olukorda. Peame keskenduma meetmetele, millega tagatakse toiduga kindlustatus ELis nii lühikeses plaanis pärast sissetungi kui ka pikema aja jooksul. Seni ei tohiks me eirata sõja tugevat mõju ka ELi-väliste riikide toiduainetega varustamisele. Vältida tuleb uut sotsiaalset ja majanduskriisi, peatada toidu- ja naftahindadega spekuleerimine ning võtta arvesse meetmeid nende lisakasumi maksustamiseks.  

Esmatähtis on siiski teha lõpp sõjale ning leida tee läbirääkimiste alustamiseks ja rahu sõlmimiseks. Arvestades, et kaalul on ELi tulevik, peaks EList saama tõeline geopoliitiline ja läbirääkimisi juhtiv osaleja. Hiinal ja Türgil on nendel läbirääkimistel oma poliitilised ja majanduslikud eelised, kuid nad ei ole demokraatia ja põhiliste inimõiguste austamise eestvedajad. See tähistab ELi jaoks ajaloolist pöördepunkti, millel on poliitiline, majanduslik ja strateegiline mõju kogu maailmale. EL peab võtma endale uued kohustused ja liikuma tugevama poliitilise integratsiooni poole: meil ei saa olla ühist kaitsesüsteemi ilma ühise välispoliitikata ning tugevama ja sidusama poliitilise integratsioonita. Mis tahes sammu integreeritud kaitse poole peab täiendama selge demokraatlik kontroll sellise süsteemi üle.

Sõja oht Euroopas peaks ajendama ELi riikide valitsusi töötama Euroopa tuleviku konverentsi raames selge poliitilise integratsiooni nimel.
EL peab oma väärtusi kaitsma ning tal on kohustus säilitada rahu, mida ta on Euroopas viimase 70 aasta jooksul taganud.