Veebruaris avaldatud arvamuses rõhutab komitee vajadust ärgitada riiklikke ja kohalikke ametiasutusi viima läbi mõjuhinnanguid, et näha, kuidas mõjutab veebiplatvormide kaudu lühiajaline majutuse üürimine kohalike elanike elu ja ettevõtete, näiteks hotellide ja muude majutusasutuste käekäiku.

Arvamuses esitatakse komitee seisukoht Euroopa Komisjoni ettepaneku kohta, mis käsitleb lühiajalise majutuse üüriteenuste määrust. Komitee soovib, et komisjon soovitaks riiklikel ja kohalikel ametiasutustel korrapäraselt hinnata, kuidas lühiajalise majutuse üüriteenustega seotud tegevus mõjutab kas otseselt või kaudselt kohaliku turismi potentsiaali, kohalike elanike elu, majutuse pikaajalise üürimise võimalusi, kohalikku eluasemeturgu, piirkonna elukallidust, tööhõivet, reostust, kohalike traditsioonide austamist ja ettevõtteid.

Viimasel ajal oluliselt kasvanud veebiplatvormide kaudu lühiajaline majutuse üürimine moodustab nüüd umbes veerandi ELis turistidele osutatavast majutusteenusest ja on pannud mitmed kogukonnad surve alla. Kuigi mõned vähem tuntud piirkonnad ja linnad on tänu taskukohasematele lühiajalise majutuse üüriteenustele saanud kohaliku turismi arengust kasu, on populaarsemad turismisihtkohad jõudmas murdepunkti. Veneetsia ja Firenze või Barcelona on vaid mõned näited sellest, et konkurentsi tõttu on hotellid ja muud tavapärased ettevõtted kokkupõrkekursil Airbnbi ja teiste veebiplatvormidega ning kohalik elu on jõudnud lähedale ummistumisele.

„Meid huvitas määruse võimalik ülekanduv mõju,“ ütles arvamuse raportöör Marinel Dănuț Mureșan. „Kuigi määrus ise käsitleb üksnes andmete kogumist ja jagamist lühiajalise majutuse üürimise kohta ELi tasandil, siis kaudselt – kui riiklikud ametiasutused saavad neid andmeid platvormidelt –, võime jõuda olulisemate tulemusteni. Mõjuhinnangud oleksid poliitikakujundajate jaoks keskne vahend.“

Komitee soovitas ka majutajate sõlmitavate kindlustuslepingute süsteemi. Need kindlustuslepingud võivad asendada koormavaid loamenetlusi, mille kehtestamist lühiajalise majutuse üüriteenustega tegelevate ettevõtjate suhtes peaksid kohalikud omavalitsused määruse kohaselt vältima, kuid määruses ei öelda, kuidas seda teha. Kindlustuslepingud kataksid suurema osa lühiajalise majutuse üüriteenustega seotud tegevusest tulenevatest riskidest, jättes kindlustusandja ülesandeks kontrollida, kas majutaja järgib eeskirju.

Teiste komitee ettepanekute hulgas määruse parandamiseks on lihtsustatud registreerimisprotsess, mis toimuks ELi tasandil ühtses formaadis, ning standardiseeritud lähenemisviis kogu lühiajalise majutuse üüriteenustega seotud tegevuse puhul nõutava teabe mahule. (dm)