Jaroslaw Pietras

Dr Jarosław Pietras, endine Poola ELiga ühinemise pealäbirääkija asetäitja, analüüsib 20 aasta eest toimunud laienemise mõju ning majanduslikku ja muud kasu, mida see Poola ja teiste ühinenud riikide kõrval tõi kogu ELile. Otsus Euroopa Liitu 2004. aastal laiendada andis tunnistust liidu pühendumusest ühtsusele, mitmekesisusele ja solidaarsusele. Tulevasi ühinemisläbirääkimisi silmas pidades annab see ka praegu väärtuslikke õppetunde. 

20 aastat hiljem on üsna selge, et enamiku Kesk-Euroopa riikide ning Malta ja Küprose vastuvõtmine ELi ei kujutanud endast mitte ainult „suurt laienemist“, vaid tähendab kogu Euroopa Liidu jaoks ajaloolist verstaposti. Mõju oli tugev, eelkõige äsja vastu võetud riikide majanduskeskkonnale.

Laienemine parandas märkimisväärselt Kesk-Euroopa riikide elatustaset. Kaheksa Kesk-Euroopa riigi (Eesti, Leedu, Läti, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik ja Ungari) ostujõu pariteet elaniku kohta suurenes märkimisväärselt, ületades seda, mida oleks olnud võimalik saavutada, kui nad oleksid jäänud väljaspoole ELi. Statistika viitab alati integratsioonist saadava konkreetse kasu keskmistele väärtustele. Väärib märkimist, et kuigi kasu ei ole liikmesriikide vahel ühtlaselt jaotunud ja mõnes liikmesriigis on olukord paranenud oluliselt rohkem kui teistes, on kõik riigid teinud märkimisväärseid edusamme. Näiteks kerkisid esirinda Leedu ja Poola, kes on saanud ELi liikmesusest kõige rohkem kasu, samas kui Eesti ja Sloveenia on teinud vähem edusamme probleemide, eelkõige 2008. aasta finantskriisi mõju tõttu.

Euroopa Liiduga ühinemine juhatas Poolas ja teistes Kesk-Euroopa riikides sisse majandusliku õitsengu uue ajastu. Eelkõige Poola on ühinemisjärgse arengu edulugu. Riigi majanduskasv oli enneolematu: SKP kahekordistus aastatel 2004–2022. Samamoodi kasvas SKP elaniku kohta märkimisväärselt ka teistes selle piirkonna liikmesriikides, kuigi erinevas tempos. Näiteks Slovakkia ja Leedu on teinud kiiduväärseid edusamme, vähendades veelgi arengulõhet Lääne-Euroopaga. Selle perioodi statistilised andmed annavad pildi vastupidavusest ja dünaamilisusest. Need riigid on kasutanud ELi liikmesust majanduskasvu hoogustamiseks ja oma ülemaailmse konkurentsivõime parandamiseks. See märkimisväärne saavutus rõhutab ELi integratsiooni ümberkujundavat mõju kõigi uute liikmesriikide majandusele. Hoolimata finantskriisi mõjust saavutasid ELi uued liikmesriigid oodatust suurema kasvumäära.

ELi 2004. aasta laienemisele järgnenud periood tõi kaasa ka väljakutseid. Näiteks 2008. aasta ülemaailmne finantskriis vapustas kogu Euroopa majandust, pannes proovile nii „vanade“ kui äsja liitunud liikmesriikide vastupanuvõime. Hoolimata kriisi negatiivsest mõjust näitasid uued ELi liikmesriigid üles märkimisväärset vastupanuvõimet, ületades esialgseid kasvuprognoose. Nende suutlikkus tulla toime kriisiga ja säilitada positiivne kasvumäär tõi esile nende majanduse tugevuse ja Euroopa Liitu integreerumise eelised. Kuigi kriis tekitas märkimisväärseid probleeme, andis see neile riikidele võimaluse saada täit kasu tihedatest sidemetest Euroopa majandusega. See pani proovile ka hiljuti ühinenud riikide pühendumuse Euroopa väärtustele ja solidaarsusele neil rasketel aegadel.

Kogu läbirääkimisprotsessi vältel oli Poola kodanikuühiskond muutuste ja edusammude liikumapanevaks jõuks. Kodanikuühiskonna organisatsioonidel, rohujuuretasandi liikumistel ja toetusrühmadel oli oluline roll ELi integratsiooni edendamisel ja demokraatlike väärtuste kaitsmisel Poolas. Nende väsimatud jõupingutused teadlikkuse suurendamiseks, toetuse mobiliseerimiseks ja juhtide vastutusele võtmiseks on olnud otsustava tähtsusega avaliku arvamuse kujundamisel ja positiivsete muutuste edendamisel. Kodanike aktiivse kaasamise ning dialoogi ja läbipaistvuse edendamise teel aitas Poola kodanikuühiskond tagada, et läbirääkimisprotsess oleks kaasav, demokraatlik ja vastaks inimeste vajadustele. Nende panus mitte ainult ei hõlbustanud Poola ühinemist ELiga, vaid tugevdas ka demokraatia ja kodanikuühiskonna aluseid riigis.

Otsus Euroopa Liitu 2004. aastal laiendada andis tunnistust liidu pühendumusest ühtsusele, mitmekesisusele ja solidaarsusele. Kesk-Euroopa riikide ning Malta ja Küprose vastuvõtmisega laiendas EL oma majanduslikku potentsiaali, kultuurilist rikkust ja geopoliitilist mõju. Nende riikide ühinemine pakkus liidule uusi väljavaateid, talente ja võimalusi, rikastades liidu mitmekesisust ja tugevdades selle ülemaailmset kohalolekut. Geopoliitilisest seisukohast suurendas laienemine ELi mõju ja stabiilsust, integreerides Kesk- ja Ida-Euroopa riigid oma koostööraamistikku. Institutsiooniliselt mitmekesistas see ELi väljavaateid ja süvendas integratsiooni, pannes aluse ühtsemale ja vastupidavamale liidule.

ELi 2004. aasta laienemise kogemustest, eelkõige läbirääkimisprotsessi ja ühinemiseelsete ettevalmistuste osas, on saadud väärtuslikke õppetunde. Kui ma alustaksin täna sarnast protsessi, pooldaksin kõigis tulevastes läbirääkimistes suuremat rõhuasetust ühinemiseelsetele tingimustele ja toetusmehhanismidele, eelkõige valitsemise ja õigusriigi valdkonnas. Oluline on tagada, et kandidaatriigid vastaksid enne ELiga ühinemist vajalikele kriteeriumidele ja standarditele, et kaitsta liidu terviklikkust ja hoida selle väärtusi. Lisaks on kandidaatriikidele läbirääkimisprotsessi ajal piisava toetuse ja abi pakkumine äärmiselt oluline nende edukaks integreerimiseks ja pikaajaliseks stabiilsuseks ELis.

ELi 2004. aasta laienemise läbirääkimiste keskmes oli ühine tahe edendada stabiilsust, demokraatiat ja heaolu kogu Euroopas. Läbirääkimistel juhinduti soovist tugevdada Euroopa riikide vahelisi koostöö- ja solidaarsussidemeid, kuna nii kandidaatriigid kui ka senised ELi liikmesriigid tunnustasid laienemise vastastikust kasu. Kuigi läbirääkimised olid keerulised ja probleemiderohked, olid need lõppkokkuvõttes ajendatud ühisest nägemusest ühtsest ja jõukast Euroopast, kus kõik riigid saaksid Euroopa Liidu raames koos jõudsalt areneda.

ELi kandidaatriigid liiguvad 2024. aastal ühinemise suunas, mistõttu tuleb meeles pidada mitmeid olulisi aspekte. Esiteks on liidu eduka integratsiooni ja pikaajalise stabiilsuse jaoks väga oluline seada esikohale reformid, mis on kooskõlas ELi standardite ja väärtustega. See tähendab demokraatlike institutsioonide tugevdamist, õigusriigi edendamist ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitsmist. Lisaks on liiduga sujuvaks ühinemiseks äärmiselt oluline teha praeguste ELi liikmetega ennetavat koostööd, et suurendada usaldust ja toetust. Näidates üles tõelist pühendumist Euroopa väärtustele ja koostööle, saavad kandidaatriigid sillutada teed oma helgemale tulevikule Euroopa Liidus.

Jaroslaw Pietras on praegu Brüsselis asuva Wilfried Martensi Euroopa Uuringute Keskuse külalisteadur ja Brugge Euroopa Kolledži külalisprofessor.

Ta töötas Poola ELiga ühinemise läbirääkimiste meeskonnas läbirääkimiste algusest 1998. aastal kuni 2004. aastani, mil Poola ühines ELiga. Aastatel 1990–2006 töötas ta oma kodumaal Poolas rahandusministeeriumi riigisekretärina, Euroopa asjade riigisekretärina ja Euroopa integratsiooni komitee juhatajana. 2008–2020 täitis ta Euroopa Liidu Nõukogus peadirektori kohustusi. Tema vastutusalas olid mitmesugused poliitikavaldkonnad (kliimamuutused, keskkond, transport, telekommunikatsioon, energeetika, haridus, kultuur, audiovisuaalvaldkond, noored ja sport). Tal on majandusteaduste doktori kraad Varssavi Ülikoolist ja ta on avaldanud mitmeid artikleid ELi, kestlikkuse ja kaubandusküsimuste kohta. Ta on saanud ka Fulbrighti stipendiumi ja olnud mõttekoja Bruegel juhatuse liige (2008–2011).