Jacques Delors lahkus meie seast pärast pikka viljakat eluteed, mille saavutused jäävad püsima. Ühtne turg, Schengeni ala, Erasmus, euro, Ühtekuuluvusfond: ta aitas otseselt kaasa meie igapäevaelu puudutavate oluliste Euroopa integratsiooni osade ülesehitamisele. Euroopa ülesehitamise taga on tegevuse eetika.

Jacques Delors pühendus kogu hingega ühiskondlikule tegevusele. Tegutsedes ühendustes, ametiühingutes ja seejärel poliitikas, lähtus see aktivist (nagu talle meeldis end tagasihoidlikult nimetada) Emmanuel Mounier’ personalistlikest ideedest. Tagasihoidliku, kuid pühendunud kristlasena nägi ta igas inimeses ainulaadset isikut, kes kuulub sotsiaalsete sidemete võrgustikku, mida ta pidi vajalikuks mis tahes oluliste meetmete võtmiseks mobiliseerida.

See sotsiaaldemokraat, kes oli mures individualismi tõusu pärast, uskus kodanikuaktiivsusse, tänu millele annab igaüks oma panuse ühisesse hüvangusse. Tema nimi on lahutamatult seotud koostöö, ühisjuhtimise, ühise otsustamise ja muude ühistegevuse vormidega, mida ta edendas ise ja nõudis ka teistelt. Seepärast pidas ta väga tähtsaks Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed ning Euroopa Regioonide Komiteed, mida ta aitas luua. Ta austas vahendusasutusi ja uskus tõelisesse kompromissi vaimus peetavasse sotsiaaldialoogi.

Ta viis seda ellu Euroopa tasandil. Ta laiendas seda Euroopa tasandil ka dialoogile eri usunditega. Jacques Delors ei olnud maailmapäästja. See iseõppija ei pidanud ennast end ise üles töötanud inimeseks, vaid isikuks, kelle kujunemine toimus koostöös teiste inimestega. Ja see kujunemine toimus tegevuses. Jacques Delors’i mõtted arenesid muudkui edasi, tuginedes tegevuses saadud tagasisidele ja luues positiivse tagasisideahela. Tugevas usus juurdunud põhimõtete ja veendumustega mehena ei olnud ta aga pime ideoloogia vang. Ta lähtus kindlalt tegelikust olukorrast, selle mõistmisest ja rahvuslike traditsioonide järgimisest, et astuda võimalik samm edasi.

Tegelikkus oli ülimuslik idee suhtes, millele ta oskas teed rajada, kui asjaolud olid soodsad. Seepärast jätkas ta ühisraha ideed, toetades algusest peale Saksamaa taasühinemist, mis oli pärast müüri langemist muutunud vältimatuks. On tõsi, et maailm ja valitsevad segased ajad ei ole enam Jacques Delors’i aegse Euroopa omad. Tema saavutusi, nagu siseturg, tuleb kohandada ja need lõpule viia, pidades samal ajal silmas ähvardavaid jõudusid. Kuid need on aluseks praegu võetavatele meetmetele. Tema kaasav ja tulevikku suunatud lähenemine tegelikkusele, ühendades kindlad põhimõtted kompromissivalmidusega, et üheskoos edasi liikuda, tuleb Euroopa juhtide laua taga taaselustada.

Sébastien Maillard, Jacques Delors'i Instituudi praegune erinõunik ja direktor aastatel 2017–2023