Rääkisime Gruusia-Prantsuse päritolu ajakirjaniku Régis Gentéga Euroopa Parlamendi valimistega seotud olulistest küsimustest, nagu paremäärmuslike jõudude esilekerkimine, motiveerimata noored valijad ning desinformatsioon. Endise Nõukogude Liidu piirkonna poliitikaekspert Régis Genté annab teavet peavoolumeediale, nagu Radio France Internationale, France 24 TV ja Le Figaro.

EMSK Info: Kas Teie arvates mõjutab Euroopas toimuv paremäärmuslike erakondade esilekerkimine Euroopa Parlamendi valimiste tulemusi?

Ma ei ole Euroopa paremäärmusluse ekspert, kuid vaadeldes praegu minu riigis (Prantsusmaal) tehtud uuringuid, pean tunnistama, et paremäärmuslus kogub hoogu. Euroopa Parlamendi valimised kujutavad endast poliitilist vahendit, mille abil Euroopa kodanikud saavad öelda või edastada sõnumi oma riigi kohta selle poliitikutele. Euroopa kodanikud mõtlevad kõigepealt poliitilisele olukorrale oma riigis ja alles seejärel olukorrale Euroopas. Seega mõjutavad paremäärmuslikud erakonnad tõenäoliselt neid valimisi olukorras, kus suveräänsuse ja Euroopa integratsiooni suhte kohta kerkib esile üha rohkem küsimusi.

Kas usute, et noored on motiveeritud Euroopa Parlamendi valimistel osalema?

Vastan tavakodanikuna, kes on elanud 22 aastat postsovetlikul territooriumil, ja inimesena, kes vestleb sageli ka Euroopa noortega. Ma ei näe, et nad oleks hääletama minekuks väga motiveeritud. Sama olukorda näen ka Gruusias, kus ma elan. Gruusia noored on poliitiliselt aktiivsed, kuid nad ei ole ei valitsusmeelse partei ega opositsiooni poolt. Nad soovivad osaleda oma riigi poliitilises elus, kuid ei lähe hääletama, sest tunnevad, et tegelikult ei esinda neid ükski erakond ega selle tipppoliitikud. Minu meelest on see huvitav seisukoht ja ma austan seda, sest see võib avada uksed uuele poliitikale, mis läheb kaugemale esindusdemokraatiast ja erakondadest. Aga enne, kui sinnamaale jõutakse, mõjutavad poliitikamaastikku poliitikud ja erinevad poliitilised jõud – ilma noorteta.

Kui tugevasti võib desinformatsioon mõjutada valijaid eelseisvatel Euroopa Parlamendi valimistel?

Desinformatsioon on edukas, kui selle sihtmärk (käesoleval juhul eurooplased) on nõrk. Venemaa desinformatsioon ei leiuta probleeme, vaid kasutab olemasolevaid. Me kõik mõistame, et meie ühiskonnad on praegu sügavas poliitilises ja moraalses kriisis. See tähendab, et kahjuks soodustab selline olukord desinformatsiooni tõhusat arengut. Kuid ma olen seisukohal, et eurooplastena ja maailmakodanikena oleme nüüd kõik haritumad ja kogenumad, kuidas uudiseid sotsiaalmeedias käsitleda. Oleme viimase kümne aasta jooksul palju õppinud. Me oskame nüüd uudiseid sotsiaalmeedia platvormidel paremini filtreerida, sest teame, et need on manipuleerimise ja võltsuudiste kasvulava. Me ei tohiks olla liiga pessimistlikud, sest see on juba muutnud meid desinformatsiooni ohvriteks. Ühiskond ei ole enam naiivne ning inimesed teavad, et riigid ja teised poliitilised jõud võivad kasutada sotsiaalvõrgustikke avaliku arvamusega manipuleerimiseks. Minu arvates on sotsiaalmeedias aktiivsed on vaid väike osa elanikkonnast. Suur enamus keskmisest elanikkonnast, kes on haritud, ei võta sotsiaalmeedias sõna. Ja see märkimisväärne arv inimesi ei neela alla igat sotsiaalmeedias avaldatud kuulujuttu.