Komitee arvates on HIV-ennetus, järjepidev hooldus ja diskrimineerimise kaotamine jätkuvalt olulised, et võidelda selle jätkuva ülemaailmse tervishoiukriisiga

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Hispaania jõupingutusi asetada ELi tegevuskavas kõrgele kohale eesmärk kaotada HIViga seotud häbimärgistamine ja diskrimineerimine.

Juuni täiskogu istungjärgul vastu võetud arvamuses märkis komitee, et nõustub sellega, et Euroopa Liidu institutsioonid peaksid koostama kõrgetasemelise deklaratsiooni HIViga nakatunute häbimärgistamise ja diskrimineerimise lõpetamise kohta. Deklaratsioon esitataks Euroopa Parlamendile 1. detsembril 2023.

Komitee kutsus samuti üles seadma ambitsioonikama uue eesmärgi HIV-nakkuse leviku ennetamisele ja kontrollimisele, et suurendada testimise, ravi ja viroloogilise allasurumise määra kõigis riikides 95%-ni.

„Pärast enam kui kümneaastast pausi püüame nüüd saada tervikpilti HIV olukorrast. See küsimus on liiga kauaks tähelepanuta jäänud,“ ütles arvamuse raportöör Pietro Barbieri. „Me vajame suurimat võimalikku pühendumist ja peame tegema koostööd kogukondade, arstide, koolide ja töökohtadega.“

Oluline on tagada võrdsed võimalused HIVga nakatunud inimestele töökohal, sealhulgas paindlik tööaeg ja pikem puhkus tervisekontrolli eesmärgil. Häbimärgistamise ja diskrimineerimise vastu võitlemiseks on keskse tähtsusega teadlikkuse suurendamise kampaaniad, koolitus ja info levitamine koolides, kodanikuühiskonnas ja noorteorganisatsioonides.

„Hoolimata sellest, et HIV-diagnooside arv on vähenemas, ei tohi me kaotada valvsust. Selleks et kontrollida nakkuse levikut, on oluline õigeaegne diagnoos, ravi varajane alustamine ja ravi järjepidevus,“ märkis arvamuse kaasraportöör Nicoletta Merlo.

HIV on endiselt suur rahvatervise probleem kogu maailmas, mõjutades jätkuvalt enam kui 36 miljonit inimest, kellest 2,3 miljonit elab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa piirkonnas. Eriti puudutab see Euroopa idapoolseid piirkondi, näiteks Ukrainas levib Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia piirkonna suuruselt teine AIDSi epideemia.

HIV puudutab peaasjalikult marginaliseeritud rühmi, nagu uimastisõltlased, mehed, kes on seksuaalsuhetes teiste meestega, transsoolised inimesed, rändajad ja vangid. Häbimärgistamine ja hirm heidutavad inimesi teenuseid otsimast, mille tulemuseks on hiline testimine ja diagnoosimine – enam kui 50 % puhul jõutakse diagnoosini haiguse kaugelearenenud etapis. See suurendab nakkuse leviku riski ja ennetatavate surmade arvu iseäranis piirkondades, kus AIDSi ravi on ebapiisav.

Terviklikud strateegiad, milles ravi ja ennetamine on ühendatud uuenduslike testimismeetoditega, nagu kiir- ja enesetestid, on epideemia vastu võitlemisel otsustava tähtsusega. (ll)