EMSK info

Komitee toetab sellise tulevase elektrituru loomist, mis põhineb avaliku ja erasektori partnerlusel ning reguleerimise ja liberaliseerimise kombinatsioonil.

Väljapakutud mudeli keskmes on valitsuse kehtestatav elektrituruvahend („e-facility“), mille kaudu ostetakse tootjatelt elektrit ja müüakse seda kodutarbijate, VKEde, kodanike energiakogukondade ja suurtarbijate elektritarnijatele ning vajaduse ja võimaluse korral teistele riikidele.

Selle vahendi kaudu sõlmitaks elektritootjatega pakkumismenetluste alusel pikaajalised lepingud. Neid lepinguid oleks mitut liiki, näiteks energiaostulepingud, hinnavahelepingud ja „kulud pluss“-lepingud.

Jan Dirxi ja Christophe Quarezi koostatud ja 14. juunil 2023 täiskogu istungjärgul vastu võetud komitee arvamuse kohaselt on see peamine reform, mis tuleks ELi praegusel elektriturul läbi viia.

„Komitee on pikka aega toetanud ELi elektrituru reformi,“ ütles Jan Dirx. „Meie arvates on edasiminekuks vaja hübriidmudelit, mis põhineb põhimõttel „võimaluse korral liberaliseerida, vajaduse korral reguleerida“.“

„Energia on meie majandus- ja sotsiaalsüsteemi põhielement ning seda ei tohiks käsitleda nagu mis tahes muud kaupa. Energia on avalike teenuste keskne osa,“ rõhutas Christophe Quarez. „Meie ettepaneku kohaselt vastutab valitsus kestlikkuse, taskukohasuse ja varustuskindluse eesmärkide saavutamise eest.“ (mp)

Komitee soovitab kehtestada kriteeriumi „Green triple-T“ (ingl tailored, targeted and transition-proof), et hinnata tulevaste sekkumiste mõju ELi majandussüsteemile.

Euroopa Keskpanga (EKP) soovitustele tuginedes rõhutab komitee, et mittesihtotstarbelised hinnameetmed üksnes pikendaksid kõrget inflatsiooni pikemas perspektiivis. Kui neid õigeaegselt järk-järgult ei kaotata, võib see kahjustada EKP võimet saavutada oma keskpika perioodi eesmärgid, mille tulemuseks on rahapoliitika karmistamine pikemaks ajaks kui muidu soovitav.

Arvamuses „Energiakriisi mõju Euroopa majandusele“, mille koostas raportöör Alena Mastantuono ja mis võeti vastu täiskogu juuni istungjärgul, märkis komitee, et Euroopa Liit peab minema kaugemale erakorralistest eelarvemeetmetest ja keskenduma struktuurilistele muutustele, et võimaldada kiiremini fossiilkütustest eemalduda.

„Oleme kindlalt veendunud, et õppetunnid, mille saime energiakriisi negatiivsest mõjust ELi majanduslikele näitajatele, peavad kajastuma järgmistes poliitilistes sammudes,“ märkis Mastantuono.

Konkurentsivõime tagamiseks vajab EL usaldusväärseid ja kindlaid taskukohase energia tarneid, mis põhinevad integreeritud energiaturul, mida iseloomustab suur puhta energia osakaal ning mis on vastupidav ja suudab vastu seista häiretele ja šokkidele. (mp)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on teinud ettepaneku, et tooteid, mida ei ole võimalik parandada, ei tohiks Euroopas turustada. Ei piisa üksnes tootjatele kehtestatavast kohustusest tarbijaid teavitada, kui toodet ei saa parandada.

Komitee arvates on ELi uus kaupade parandamise õigus (vähemalt) paberil suur samm edasi. Kuid tarbija, kes soovib rikkis nutitelefoni või seadet lasta parandada, selle asemel et osta uus, võib komistada mitmete praktiliste takistuste otsa, mis muudavad parandamise liiga keeruliseks või kalliks, kui mitte lausa võimatuks. EL peaks minema kaugemale ja paluma liikmesriikidel keelata mis tahes tavad, mille abil muudetakse toodete parandamine tahtlikult võimatuks.

Komitee arvamuse raportöör Thierry Libaert leiab, et „niikaua, kui esemed on disainitud nii, et neid pole võimalik parandada, ei ole õigust parandamisele olemas.“

Komitee soovitab oma arvamuses direktiivi ettepaneku kohta mitmeid praktilisi meetmeid, et tugevdada seda õigust ja tagada, et parandamise võimalus jääks alles ja taskukohaseks ka pärast garantiiaja lõppu, ka ärilisest seisukohast. Ettepanekud sisaldavad järgmist:

• pakkuda stiimuleid parandamise kasuks otsustamiseks, isegi lihtsaid stiimuleid, näiteks garantiiaja pikendamist, kui selle aja jooksul toodet parandatakse;
• võimaldada uuenduslikke lahendusi nagu 3D-printimine varuosade tootmiseks või seadmete taastamine, mis hõlmab toodetele teise elu andmist, või kasutatud osade turu arendamine;
• käivitada koolitus- ja ümberõppeprogramme, et õpetada parandajatele oskusi, mida nad vajavad tööks, mis varem põhines mehaanikal, kuid nüüd on üha enam seotud ühendatud seadmetega. Üldisemalt on vaja tegeleda parandajate puudusega Euroopas.

Parandussektor loob Euroopas väärtuslikke ja kvaliteetseid töökohti, mida vaevalt hakatakse ümber paigutama. Sektor loob 404 töökohta 10 000 tonni parandatud materjalide kohta. Seda on 50 korda rohkem kui nende materjalide kõrvaldamise korral jäätmetena, mis on viimastel aastatel muutunud valdavaks suundumuseks. 65% tarbijatest viskavad oma vigased tooted ära ja see tähendab, et aastas tekib 7,5 miljonit tonni jäätmeid.

Rohepesu: ei süsinikdioksiidi heitkoguste kompensatsioonil põhinevatele väidetele

Sarnaselt parandamisõiguse direktiivile on ka roheväidete direktiivi eesmärk anda eurooplastele võimalus osta keskkonnahoidlikult. Tarbijad on üha enam valmis seda tegema, kuid neil on väga vähe usaldust tootjate väidete vastu nende toodete ja teenuste keskkonnatoime kohta ning nad on segaduses turul olevate keskkonnamärgiste paljususe tõttu.

Uus direktiiv peaks muutma keskkonnamärgised ja -väited usaldusväärseks ja usutavaks, kuid sellel on ka puudusi. Komitee arvates tuleks direktiiviga keelata heitkoguste kompenseerimisel põhinevad väited, sest mitmed tarbijakaitseasutused on tõdenud ja mitmes kohtuasjas on tõdetud, et sellised väited nagu „kliimaneutraalne“ või „korvatud plast“, mis põhinevad heitkoguste tasakaalustamisel kliimaprojektidesse (nt puude istutamine) investeerimise kaudu, on teaduslikult väärad ja alati tarbijaid eksitavad.

Komitee juhib tähelepanu ka vajadusele järjepidevate õigusnormide järele. „On oht, et see, mis visatakse uksest välja, tuleb jälle aknast sisse tagasi,“ ütleb komitee raportöör Angelo Pagliara. „Roheväidete direktiiv peaks saama rohepesuvastase kaitse miinimumtaseme mudeliks. Direktiivis sätestatud nõuded peaksid kajastuma valdkondlikes õigusaktides, nii et ei oleks võimalik sätetest loobuda, tekitada lünki või vähendada tarbijakaitset.“

Tutvuge komitee arvamusega „Kaupade parandamise õigus“
Tutvuge komitee arvamusega „Roheväited“

Toidupoliitika nõukogu aitaks leida lahenduse paljudele praegu toidusüsteeme mõjutavatele kriisidele ja ennetada tulevasi probleeme pärast Ukraina ühinemist ELiga.

ELi toidusüsteem on silmitsi nn polükriisiga, mis hõlmab keskkonna-, kliima-, tervishoiu- ja sotsiaalseid probleeme. Ukraina tulevase ühinemise väljavaade tekitab samuti probleeme ja nõuab tõenäoliselt ühise põllumajanduspoliitika reformi. Et neiks muutuseteks võimalikult hästi valmis olla, teeb komitee ettepaneku luua Euroopa toidupoliitika nõukogu juba enne ELi tulevast kestlike toidusüsteemide raamistikku.

Toidupoliitika nõukogu saab kaasa aidata meetmete ühtlustamisele ELi, riiklikul ja kohalikul tasandil. Kuid mis kõige olulisem: see võib aidata parandada ELi toidupoliitikat. Arvamuse raportöör Piroska Kállay sõnas: „Usume kindlalt, et kaasamine ning toidusüsteemide sidusrühmade ja ametiasutuste vahel toimuv dialoog parandab toidupoliitika kvaliteeti ja suurendab selle õiguspärasust. Euroopa toidupoliitika nõukogu on integreerituma, kaasavama ja demokraatlikuma toidupoliitika kujundamise vahend.“

Komitee on valmis pakkuma toidupoliitika nõukogule kogunemispaika ja soovitab võtta aluseks komitee ja komisjoni ühiselt algatatud Euroopa ringmajanduse sidusrühmade platvormi.

Euroopa toidupoliitika nõukogu toetaks ka maa- ja linnapiirkondade kestlikumat ja tasakaalustatumat arengut. Sellesse kaasataks akadeemilisi eksperte, teadlasi, toidutarneahelas osalejaid, kodanikuühiskonna organisatsioone, haridustöötajaid, noorte esindajaid ja ELi poliitikakujundajaid. Ajapikku lisanduksid ka kohalike, piirkondlike ja riiklike ametiasutuste esindajad, tagades liikmesriikide esindajate võrdse osalemise ELi tasandil. (ks)

Noortel peaks olema sama palk ja samad sotsiaalkindlustushüvitised nagu teistel töötajatel, sealhulgas sama miinimumpalk, ent kõigis liikmesriikides ei ole see ikka veel nii.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvates peavad EL ja liikmesriigid lõpetama noori diskrimineerivad tavad, nagu noorte madal miinimumpalk ja tasustamata praktika. Noored peavad olema otsesemalt kaasatud ka poliitika ja eriti neid endid mõjutavate poliitikameetmete kujundamisse.

Need nõudmised esitas komitee kahes arvamuses, mis võeti vastu komitee täiskogu 15. juuni istungil. See langes kokku Euroopa Parlamendis kvaliteetset praktikat käsitleva raporti vastuvõtmisega. Selles raportis kutsuti komisjoni üles esitama direktiivi ettepanekut, mis muudaks ebaseaduslikuks palgata praktikante pikemaks ajaks neile palka maksmata.

„Liiga paljudel noortel, kelle suhtes kohaldatakse madalamat miinimumpalka või kes asuvad tasustamata praktikakohale, on negatiivne tööturukogemus. Me ei saa täna sulgeda silmi selle tegelikkuse ees liikmesriikides,“ ütles arvamuse „Noorte võrdne kohtlemine tööturul“ raportöör Michael McLoughlin.

„Noortel on õigus olla ära kuulatud ja tegutseda,“ ütles arvamuse „Koostöö noortevaldkonnas“ raportöör Nicoletta Merlo. Arvamuse koostamist taotles tulevane Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Hispaania ja sellega soovitakse anda uus tõuge ELi noorte tegevuskavale.

„Neid tuleb julgustada osalema kogu riikliku poliitika kujundamise, rakendamise ja seire protsessis. Poliitikas tuleb rõhutada noorteorganisatsioonide rolli tähtsust ning võtta arvesse uusi mitteametlikke viise, kuidas noored saavad kokku, teevad koostööd ja osalevad dialoogis,“ sõnas Nicoletta Merlo.

Komitee on väljendanud soovi, et noortel oleksid samad töötingimused ja tööhõivetoetused, sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi nagu teistel töötajatel. Võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõtte kohaselt peaks neil olema õigus samale miinimumpalgale kui teistel töötajatel. Mõnes riigis see praegu nii ei ole, seal on noortele kehtestatud eraldi ja madalam miinimumpalk, hoolimata asjaolust, et miinimumpalka saab iga neljas noor töötaja võrreldes ühega kümnest muust töötajast.

Komitee uus president Oliver Röpke pöörab suurt tähelepanu noortega peetava dialoogi tugevdamisele ja nende kaasamisele poliitika kujundamisse.

Täiskogu istungjärgul noorteorganisatsioonidega peetud arutelus ütles Röpke: „Me oleme pühendunud kaasavamale mudelile, mis asetab noored kaasamisprotsessi keskmesse. Olen seadnud poliitiliseks prioriteediks avada komitee uksed noortele ning ma ei kavatse peatuda ELi piiridel. Soovin ühendust võtta ka kandidaatriikide noorteorganisatsioonidega.“
Arutelus osalesid Euroopa Noortefoorumi, Generation Climate Europe’i ja organisatsiooni ReDI School of Digital Integration esindajad. (ll)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on palunud Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigil Hispaanial liikuda edasi ettepanekuga muuta sotsiaalse arengu protokoll õiguslikult siduvaks instrumendiks, et aidata tugevdada ja säilitada sotsiaalseid õigusi Euroopas.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on väljendanud oma nõusolekut hiljutiste ettepanekutega muuta ELi aluslepinguid, et lisada neisse sotsiaalse arengu protokoll, mis seab konflikti korral ja ELi poliitikas sotsiaalsed põhiõigused majanduslike vabaduste ees esikohale. See tagaks õiguskindluse ja töötajate võrdse kohtlemise kõigis liikmesriikides.

Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Hispaania taotlusel koostatud ettevalmistavas arvamuses ütles komitee, et sotsiaalse arengu protokoll tagaks sotsiaalse progressi, edendades ja kaitstes sotsiaalsete õigustega seotud kõrgeimaid standardeid kõigis ELi poliitikavaldkondades ning vältides taandarengut.

Arvamus võeti komitee täiskogu 15. juuni istungil vastu 132 poolt- ja 102 vastuhäälega ning erapooletuks jäi 7 liiget. Arvamust ei toetanud komitee tööandjate rühm, kes esitas vastuarvamuse, milles avaldas vastuseisu sotsiaalse arengu protokolli lisamisele ELi esmastesse õigusaktidesse. Vastuarvamus lükati küll tagasi, kuid see kogus üle veerandi antud häältest ja lisati seepärast põhiarvamusele.

Arvamuse raportöör Maria del Carmen Barrera Chamorro ütles: „Sotsiaalse arengu protokoll järgiks põhimõtet vältida sotsiaalstandardite taandarengut. See hoiaks ära igasuguse poliitika vastuvõtmise, mis oleks vastuolus inimeste huvidega, nagu juhtus kokkuhoiupoliitikaga.“

„Peame praegu rohkem kui kunagi varem olema valvsad tagamaks, et kaitseme sotsiaalseid ja kodanikuõigusi ning et neid kohaldatakse ühetaoliselt kogu ELis. Neid tuleb pidada vabast turust tähtsamaks, eriti vaidluste korral,“ ütles kaasraportöör Diego Dutto.

Komitee peab Hispaania eesistumist suurepäraseks võimaluseks ettepanekuga edasi liikuda. Komitee julgustab eesistujariiki kutsuma kokku sotsiaalministrite nõukogu koosoleku, et leppida kokku ühises ettepanekus ja kavandada spetsiaalne Euroopa tippkohtumine selle vastuvõtmiseks.

Euroopa Ametiühingute Keskliit (ETUC) esitas sotsiaalse arengu protokolli esmakordselt 2008. aastal vastuseks majanduslikke vabadusi toetavatele Euroopa Kohtu otsustele. Seda üleskutset korrati eelmisel aastal Euroopa tuleviku konverentsi järeldustes ning Euroopa Parlament võttis vastu resolutsiooni, milles kutsus üles lisama sotsiaalse arengu protokolli ELi aluslepingutesse.

Komitee tööandjate rühma arvates peaksid sotsiaalsed ja majanduslikud õigused olema kaitstud samal tasemel ning nad näevad tõsist ohtu, et sotsiaalse arengu protokoll ise õõnestab sotsiaalse progressi alust. (ll)

Komitee arvates on HIV-ennetus, järjepidev hooldus ja diskrimineerimise kaotamine jätkuvalt olulised, et võidelda selle jätkuva ülemaailmse tervishoiukriisiga

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Hispaania jõupingutusi asetada ELi tegevuskavas kõrgele kohale eesmärk kaotada HIViga seotud häbimärgistamine ja diskrimineerimine.

Juuni täiskogu istungjärgul vastu võetud arvamuses märkis komitee, et nõustub sellega, et Euroopa Liidu institutsioonid peaksid koostama kõrgetasemelise deklaratsiooni HIViga nakatunute häbimärgistamise ja diskrimineerimise lõpetamise kohta. Deklaratsioon esitataks Euroopa Parlamendile 1. detsembril 2023.

Komitee kutsus samuti üles seadma ambitsioonikama uue eesmärgi HIV-nakkuse leviku ennetamisele ja kontrollimisele, et suurendada testimise, ravi ja viroloogilise allasurumise määra kõigis riikides 95%-ni.

„Pärast enam kui kümneaastast pausi püüame nüüd saada tervikpilti HIV olukorrast. See küsimus on liiga kauaks tähelepanuta jäänud,“ ütles arvamuse raportöör Pietro Barbieri. „Me vajame suurimat võimalikku pühendumist ja peame tegema koostööd kogukondade, arstide, koolide ja töökohtadega.“

Oluline on tagada võrdsed võimalused HIVga nakatunud inimestele töökohal, sealhulgas paindlik tööaeg ja pikem puhkus tervisekontrolli eesmärgil. Häbimärgistamise ja diskrimineerimise vastu võitlemiseks on keskse tähtsusega teadlikkuse suurendamise kampaaniad, koolitus ja info levitamine koolides, kodanikuühiskonnas ja noorteorganisatsioonides.

„Hoolimata sellest, et HIV-diagnooside arv on vähenemas, ei tohi me kaotada valvsust. Selleks et kontrollida nakkuse levikut, on oluline õigeaegne diagnoos, ravi varajane alustamine ja ravi järjepidevus,“ märkis arvamuse kaasraportöör Nicoletta Merlo.

HIV on endiselt suur rahvatervise probleem kogu maailmas, mõjutades jätkuvalt enam kui 36 miljonit inimest, kellest 2,3 miljonit elab Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa piirkonnas. Eriti puudutab see Euroopa idapoolseid piirkondi, näiteks Ukrainas levib Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia piirkonna suuruselt teine AIDSi epideemia.

HIV puudutab peaasjalikult marginaliseeritud rühmi, nagu uimastisõltlased, mehed, kes on seksuaalsuhetes teiste meestega, transsoolised inimesed, rändajad ja vangid. Häbimärgistamine ja hirm heidutavad inimesi teenuseid otsimast, mille tulemuseks on hiline testimine ja diagnoosimine – enam kui 50 % puhul jõutakse diagnoosini haiguse kaugelearenenud etapis. See suurendab nakkuse leviku riski ja ennetatavate surmade arvu iseäranis piirkondades, kus AIDSi ravi on ebapiisav.

Terviklikud strateegiad, milles ravi ja ennetamine on ühendatud uuenduslike testimismeetoditega, nagu kiir- ja enesetestid, on epideemia vastu võitlemisel otsustava tähtsusega. (ll)

Komitee esitas oma poliitilised soovitused ELi eelarve omavahendite uue põlvkonna kohta. Hiljuti valminud arvamuses kutsub komitee komisjoni üles arendama edasi tulumaksuga maksustamise raamistikku (BEFIT) ning soovitab kaaluda kogu ELi hõlmava digitehingute maksu kehtestamist ja lisamaksu kehtestamist ettevõtjatele, kes impordivad tooteid kolmandatest riikidest, mis ei taga töötajate nõuetekohast kaitset.

ELi eelarve tuluallikad tuleb uuesti üle vaadata, võttes arvesse eelarvesurvet, millega liikmesriigid pandeemia järel silmitsi seisavad, jätkuvaid rahvusvahelisi pingeid ja praegust kõrgema intressimäära keskkonda. „Me pooldame tugevat ELi eelarvet, mis annaks ELile vajalikud rahalised vahendid tema poliitiliste eesmärkide saavutamiseks, ning tõeliste omavahendite suunas liikumist, mis aitaks meil eemalduda keskendumisest netosaldole, mis kahjustab Euroopa integratsiooni,“ sõnas raportöör Philip von Brockdorff täiskogul toimunud arvamuse vastuvõtmisel. Komisjoni ettepanek omavahendite kohandatud kogumi kohta, milles tuginetakse äriühingute maksustamisele ja mis avaldati 20. juunil 2023. aastal, täiendas kolme teist ettepanekut uute tuluallikate kohta, mis esitati 2021. aastal, kuid mida nõukogu ei ole veel vastu võtnud.

Äriühingute maksustamisel põhineva omavahendi ettepaneku tegemise eeltingimusena kutsub komitee komisjoni üles töötama välja vahendi „Äritegevus Euroopas: tulumaksuga maksustamise raamistik“ (BEFIT) niipea kui võimalik. Samuti peab komitee mõistlikuks uurida võimalust lisada BEFITi algatusse finantsteenused või töötada Euroopa Parlamendi ettepaneku kohaselt ülemaailmse finantstehingute maksu kehtestamise nimel. Lisaks palub komitee komisjonil kaaluda võimalust kehtestada lisamaks ELi ettevõtjatele, kes impordivad tooteid kolmandate riikide tootjatelt, kes ei taga töötajate nõuetekohast kaitset. (tk)

Kindel kodanikuühiskonna võrgustik koos poliitilise teadlikkuse, tugeva õigusraamistiku ja sõltumatu meediaga on üks peamisi relvi, mille abil võidelda desinformatsiooni vastu kohapeal.

12. juunil käivitas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esimese ürituste sarja, mille eesmärk on suurendada teadlikkust desinformatsioonist enne 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi. Üritus toimus Sofias, kuivõrd ilmnes, et 55 % bulgaarlasi leiab, et nad puutuvad sageli kokku desinformatsiooni ja valeuudistega.

Aruteludest selgus, et kodanikuühiskonna organisatsioonid, valitsused ja sõltumatu meedia peavad tegema koostööd, et ehitada tulemüür infoga manipuleerimise vastu, mida kasutatakse üha ulatuslikumalt välismaise sekkumise relvana.

Desinformatsiooni kasv on iseäranis murettekitav suundumus eelseisvate Euroopa Parlamendi valimiste valguses. Komitee president Oliver Röpke rõhutas: „Desinformatsiooni ja nüüd lisaks ka sõjapropagandat kasutatakse selleks, et hägustada tegelikkust ja külvata erimeelsusi, muutes võimatuks objektiivse arutelu. Järgmisel aastal ootab meid ees Euroopa demokraatia suurhetk. Euroopa kodanikel on õigus teha oma valik faktide põhjal ja minu arvates peame me kõik andma oma panuse valimiskampaaniasse, milles puudub koht desinformatsioonil ja välismaisel sekkumisel.“

Bulgaaria uudisteagentuuri BTA peadirektor Kiril Valchev tõdes, et parim relv desinformatsiooni vastu on info, mitte tsensuur. „Peaksime laskma infol vabalt liikuda ja muutma selle kõigile kättesaadavaks.“

Valitsusvälise organisatsiooni Defend Democracy asutaja ja tegevjuht Alice Stollmeyer märkis: „Kodanikuühiskond üksi ei suuda desinformatsiooni seljatada. Kuid ta saab organiseeruda ja võtta ühiselt meetmeid, et panna suured tehnoloogiaettevõtted, kes omavad sotsiaalmeedia platvorme, võtma suurema vastutuse“.

Arutelu näitas ka sõltumatu meedia keskset tähtsust desinformatisooni ümberlükkamisel. Sõltumatu vene ajakirjaniku, telekanali Dožd peatoimetaja Tihon Dzjadko sõnul töötab sõltumatu meedia kõvasti selle nimel, et tuua venelasteni tõendeid ja faktipõhist teavet võitlemaks Venemaa propaganda vastu. „Venemaa valitsus ei taha, et inimesed teaksid tõde.“ (at)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel on Hispaania Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal täita oluline roll, sest eesistujariik on komiteelt taotlenud suure hulga arvamuste koostamist.

Hispaania sai Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigiks otsustaval hetkel: on aeg, et EL tugevdaks oma vastupanuvõimet.

Paljud kriisid, millega Euroopa on viimastel aastatel silmitsi seisnud, on toonud esile meie haavatavuse ja näidanud, et Euroopa Liit peab arendama oma strateegilist autonoomiat. Seepärast on Hispaania eesistumise prioriteetide keskmes avatud strateegiline autonoomia, mis suurendab vastupanuvõimet seoses Euroopa eesmärgiga saavutada keskkonnahoidlikum, digitaalsem ja sotsiaalsem Euroopa.

2024. aasta juunis osalevad ELi kodanikud Euroopa demokraatia suurimas ettevõtmises – Euroopa Parlamendi valimistel. Seda silmas pidades on äärmiselt oluline kehtestada vajalikud meetmed meie demokraatia kaitsmiseks, iseäranis välissekkumise eest, et vältida olukorda, kus valimised pakuvad viljakat pinnast desinformatsioonile, propagandale ja küberrünnakutele.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovib teha eesistujariigi Hispaaniaga tihedat koostööd ja muuta Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonide hääle kuuldavaks kogu eesistumisaja vältel. Eesistujariik Hispaania taotlusel koostab komitee kokku 22 ettevalmistavat arvamust mitmesugustel teemadel, sealhulgas rohe- ja digipööre, ELi sotsiaalne mõõde ja Euroopa tulevik. Need üksikasjalikud ja ambitsioonikad arvamused ning mitmed temaatilised üritused ja konverentsid, sealhulgas energiaostuvõimetuse, harvikhaiguste ja sotsiaalmajanduse teemal, võimaldavad komiteel anda panuse eesistujariik Hispaania aruteludesse.
Komitee ootab huviga koostööd eesistujariigiga, et luua vastupanuvõimelisem, kaasavam ja turvalisem Euroopa – Euroopa, mis on oma kodanike teenistuses ja suudab tõhusalt lahendada eesseisvad väljakutsed.

Brošüür on kättesaadav komitee veebilehel inglise, prantsuse, saksa ja hispaania keeles. (af)