Selle kirjutise koostamise ajal hakkavad liikumispiirangud vaikselt leevenema ja tekib küsimus, milline maailm meile avaneb? Millised märgid või armid jätab praegune epideemia meie majandusele, ühiskonnale ja elule? Kas oleme midagi õppinud? Kas tegutseme teistmoodi?

Nähes oma kodumaad Kreekat sisenemas uude kriisi just siis, kui hakkasime väljuma kümneaastasest õudusunenäost, tundsin suurt muret ja ebaõiglust. Pidime sellele uuele pandeemiale vastu seisma eelmise kriisi tõttu nõrgenenud tervishoiusüsteemi ja majandusega. Nüüd on mul hea meel öelda, et Kreeka tegutses kriisi esimeses etapis kiiresti, realistlikult ja edukalt. Kõiki ühendas solidaarsus ja ühine eesmärk.

Ettevõtjate esindajatena oli meie esmane mure elude päästmine. Ettevõtted mobiliseerusid väga kiiresti ja tegid olulisi annetusi meditsiini- ja kliiniliste seadmete ostmiseks. Samal ajal pidime korraldama kaugtööd ja tagama töötajate ohutuse töökohal, uurima võimalusi ettevõtete ja töökohtade säilitamiseks, parandama likviidsust, tagama tarneahelate toimimise ja tegema ettevalmistusi järgmiseks etapis.

Kuigi valitsus võttis vastu otsuseid, teadsime, et keegi ei suuda sellise asümmeetrilise šokiga üksi toime tulla. Euroopa oli olulisem kui kunagi varem! Mõne sõnul reageeris Euroopa veidi hilja, kuid ta sai sellega hakkama ja võime olla eurooplastena uhked. Ma kordan veel kord, et esimene kriisist saadud õppetund on see, et meie tulevik on seotud.

Teine õppetund on minu arvates see, et me ei tohi pärast koroonaviiruse ohu möödumist oma jõupingutusi lõpetada, vaid peame jätkama Euroopa integratsiooni, eriti arvestades Hiina ja USA suhete arengut. Peame liikuma edasi eelmise kriisi ajal kavandatud suunal, et saavutada Euroopa, mis on majanduslikult, rahanduslikult, fiskaalselt, keskkonnahoidlikult, sotsiaalselt ja poliitiliselt ühtsem. Olen veendunud, et seekord jõuame oma pingutustega sihile.

Kolmandana märgin, et enne pandeemiat hämmastas mind pidevalt see, kui vähe hinnati kaht elutähtsat valdkonda – tervis ja haridus – ja kui vähe neisse investeeriti. Selle tagajärjed on nüüd tulnud ilmsiks – inimelud hävinevad ja populism on tõusuteel. Seepärast on nüüd veelgi olulisem tugevdada Euroopa tervishoidu ja haridust.

Kriisi ajal oli mul aega lugeda filosoofilisi tekste ja sooviksin teiega jagada ühte ilusat mõtet. Vanakreeklased uskusid kosmose harmooniasse. See põhines kahel väärtusel: aidós – austus teiste ja kõige elava – taimede, loomade ja inimeste – vastu siin ilmas, ning díki – õiglus. Ammutagem sellest inspiratsiooni ja loogem selline kosmos ka enda jaoks!