ELi kliimaeesmärgid: vaid terviklik lähenemisviis saab katsumused võimalusteks muuta

2030  40% increases to 55%

Komitee kinnitab veel kord, et kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine 2030. aastaks vähemalt 55% on õige valik. Siiski rõhutab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee oma arvamuses „Euroopa kliimaeesmärgi suurendamine“ vajadust tõhustada jõupingutusi vahe-eesmärkide saavutamiseks, et kiiremate edusammudega vältida olukorda, et 2050. aastaks ei jõutagi kliimaneutraalsuse eesmärgini.

„See on tõsi, et COVID-19 pandeemia on põhjustanud tohutuid majanduslikke probleeme. Investeeringute ümbersuunamine taastekavale on aga avanud ukse uuele strateegiale: majanduse taastamise kulutused tuleb ühendada ulatuslike kliimameetmetega,“ rõhutas komitee kaasraportöör Jan Dirx.

„Arvamuses toonitatakse ka vajadust tugevdada biomajandust ja asendada fossiilkütused ning seetõttu tuleb esmajoones keskenduda Euroopa taastuvkütustele ülemineku alaste õigusaktide ajakohastamisele,“ rõhutas komitee raportöör Arnold Puech d'Alissac.

Kliimaeesmärkide laiendamiseks on iga võimaliku vahendi kasutamine vajalikum kui eales varem: roheline kokkulepe, Euroopa kliimaseadus, mitmeaastane finantsraamistik, taasterahastu „NextGenerationEU“, ühine põllumajanduspoliitika, strateegia „Talust taldrikule“ ja elurikkuse strateegia, kaubandusmeetmed ja -kokkulepped jne. Kõik need vahendid tuleks järjepidaval viisil omavahel siduda, tagamaks, et üleminekul ei jäeta kedagi kõrvale.

Kodanikud on olulised partnerid kliimamuutustevastases võitluses ning ELi kliimapoliitika edu eeltingimus.

Seepärast kordab komitee oma ettepanekut luua Euroopa kliimapakti sidusrühmade platvorm, mis põhineks kaasamise, läbipaistvuse ja tõelise osalemise põhimõtetel ning kliimameetmete iga tasandi sidusrühmade vastutusel. (mr)