Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee korraldatud kõrgetasemelisel konverentsil kritiseeriti teravalt uut ELi rände- ja varjupaigalepet. Kodanikuühiskonna, mõttekodade ja Euroopa Parlamendi esindajad leidsid, et uus lepe ei too muudatusi, mida on tarvis nõuetekohase ühise Euroopa rände- ja varjupaigasüsteemi loomiseks.

26. novembril osalesid sidusrühmad, sh Euroopa Komisjon, parlament, nõukogu, mõttekojad, sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, virtuaalsel uue rände- ja varjupaigaleppe teemalisel arutelul. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsiooni korraldatud konverentsil uuriti, kas uue leppega kaasneb süstemaatiline muutus, mida on tarvis praegusest ummikseisust väljumiseks ning kestliku, mõistliku ja õigustel põhineva ELi rände- ja varjupaigapoliitika väljatöötamiseks.

Erinevate osalejate kriitika keskendus kolmele peamisele aspektile: valitud seadusandlik tee, mis põhineb valitsustevahelisel lähenemisviisil ja võimaldab alustada läbirääkimisi enne, kui komisjon esitab seadusandliku ettepaneku; kahetine suhtumine rändajatesse kas kui tõelistesse pagulastesse või riigis ebaseaduslikult viibivatesse väljasaadetavatesse isikutesse; ning hiljuti kehtestatud toetusmehhanism, mis võimaldab liikmesriikidel anda panus solidaarsusesse, viies ellu teiste riikide väljasaatmismenetlused.

Kõnealust algatust käsitleva komitee uurimisrühma liikmed väljendasid kahetsust, et enamik uues rände- ja varjupaigaleppes esitatud ettepanekutest on seotud välispiiride haldamisega, ent vajalikku tähelepanu ei pöörata seaduslikele sisserändekanalitele, turvalistele varjupaiga taotlemise viisidele ja kolmandate riikide kodanike ELi kaasamisele ning integratsioonile. „Me oleme veidi pettunud selle leppe sisus,“ ütles komitee arvamuse „Uus rände- ja varjupaigalepe“ raportöör José Antonio Moreno Díaz. „Me loodame ambitsioonikamale ja konstruktiivsemale leppele, mis on inimõiguste austamise osas realistlikum.“ (na)