Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee visandab 2027. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) vormi, et tagada Euroopa põllumajanduse vastupanuvõime ja kestlikkus. Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Belgia ülesandel koostas komitee arvamuse, mis võeti vastu jaanuaris ja milles rõhutati vajadust stabiilse pikaajalise poliitikaraamistiku järele, mis toetaks kestlikku toidutootmist, avatud strateegilist autonoomiat ja maaelu arengut.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee visandab 2027. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) vormi, et tagada Euroopa põllumajanduse vastupanuvõime ja kestlikkus. Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Belgia ülesandel koostas komitee arvamuse, mis võeti vastu jaanuaris ja milles rõhutati vajadust stabiilse pikaajalise poliitikaraamistiku järele, mis toetaks kestlikku toidutootmist, avatud strateegilist autonoomiat ja maaelu arengut.
ELi põllumajandusettevõtetest on 94,8% pereettevõtted ning sektor seisab silmitsi selliste probleemidega nagu madalam sissetulek, põllumajandusettevõtete arvu vähenemine, põlvkondade vahetumise raskused ja märkimisväärne tööjõu väljavool. Ehkki ÜPP eelarveeraldised langesid vähem kui 25%-le 2021. aastal, nõuab komitee ÜPP rahastamist, mis on kooskõlas selle kestlikkuse eesmärkidega. Soovitatav on minna baassissetuleku toetuselt üle rahaliste stiimulite pakkumisele keskkonnale ja ühiskonnale kasulike teenuste eest, et võimaldada väikestele põllumajanduslikele pereettevõtetele üleminekuperioodil paindlikkust.
Mure ELi põllumajandustootjate rahuldava elatustaseme pärast, mida pärsib inflatsioon, energiaturu volatiilsus ja kliimamuutused, rõhutab vajadust ÜPP reformide järele. Komitee soovib nende probleemide käsitlemist 2027. aasta järgses ÜPPs, mis peaks keskenduma inimväärsetele töötingimustele, edendama tervislikumat toitumist, vähendama toidu raiskamist ja reguleerima toiduturge. Seda silmas pidades tehti ettepanek vastutsükliliste komponentide ja taastuvenergia tootmise toetamise kohta, et leevendada energiahindade tõusu ja tarnehäirete mõju. Äärmuslike kliimatingimuste vastu võitlemiseks ja põllumajandustootjate mõjuvõimu suurendamiseks võib soovitada avaliku ja erasektori partnerluse kindlustusskeeme ning investeeringuid innovatsiooni ja digitehnoloogiasse.
2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks valmistudes rõhutab komitee vajadust kujundada ÜPP selliselt, et see vastaks ühiskonna ja põllumajanduse muutuvatele vajadustele. Lisaks on oluline ka sidusrühmade kaasamine, paindlikkus liikmesriikide jaoks ning sujuvam haldusprotsess strateegiakavade koostamisel ja kohandamisel. Kokkuvõtvalt soovib komitee ühist põllumajanduspoliitikat, mis loob tasakaalu toiduga kindlustatuse tagamise, keskkonnakaitse ja Euroopa põllumajandustootjate heaolu edendamise vahel üleilmsete probleemide kiuste.(ks)
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm
24. jaanuaril saatis Euroopa kodanikuühiskond Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi presidentidele ning Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigile Belgiale avaliku kirja. Kirjale allakirjutanud kutsusid kolme peamist Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalevat institutsiooni tungivalt üles võtma konkreetseid meetmeid avatud, läbipaistva ja korrapärase dialoogi arendamiseks kodanikuühiskonna organisatsioonidega kõigis poliitikavaldkondades, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 11.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühm
24. jaanuaril saatis Euroopa kodanikuühiskond Euroopa Komisjoni ja Euroopa Parlamendi presidentidele ning Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigile Belgiale avaliku kirja. Kirjale allakirjutanud kutsusid kolme peamist Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalevat institutsiooni tungivalt üles võtma konkreetseid meetmeid avatud, läbipaistva ja korrapärase dialoogi arendamiseks kodanikuühiskonna organisatsioonidegakõigis poliitikavaldkondades, nagu on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 11.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma ja organisatsiooni Civil Society Europe algatatud avalik kiri sisaldab konkreetseid ettepanekuid sotsiaaldialoogi rakendamiseks. Kirja toetas kokku 156 allakirjutanut 26 liikmesriigist. Nende seas on 39 Euroopa võrgustikku, 85 riiklikku organisatsiooni ja 60 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kodanikuühiskonna organisatsioonide rühma liiget.
Vastavatest õigussätetest hoolimata on kodanikuühiskonna dialoog ELi institutsioonides endiselt ebaühtlane ja struktureerimata. Seepärast kutsuvad avalikule kirjale #EUCivilDialogueNow allakirjutanud ELi institutsioone üles:
looma igas institutsioonis juhtivad ametikohad, mille ametnikud vastutavad suhete eest kodanikuühiskonnaga;
julgustama ja edendama tihedamat koostööd kodanikuühiskonna ja sotsiaalsete osalejate vahel,
Need jõupingutused peavad tuginema Euroopa tuleviku konverentsi soovitustele. Allakirjutanud tegid ettepaneku koostada esimese sammuna Euroopa Komisjoni teatis kodanikuühiskonna dialoogi tugevdamise kohta ELi tasandil.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee üleskutse sõlmida ELi sinine kokkulepe leiab poliitikakujundajate ja kodanikuühiskonna seas aina rohkem pooldajaid. Toetus üleskutsele kasvab, sest üha enam mõistetakse, et veepuudusega tuleb tegeleda kohe ning et sinine kokkulepe pakub probleemile terviklikku lahendust.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee üleskutse sõlmida ELi sinine kokkulepe leiab poliitikakujundajate ja kodanikuühiskonna seas aina rohkem pooldajaid. Toetus üleskutsele kasvab, sest üha enam mõistetakse, et veepuudusega tuleb tegeleda kohe ning et sinine kokkulepe pakub probleemile terviklikku lahendust.
Hiljutine üritus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitees tõi kokku peamised sidusrühmad, et arutada sinist kokkulepet ja selle potentsiaali kogu meie maailmajao veemajandustavad ümber kujundada, pöörates erilist tähelepanu vesikondadele.
„Me seisame silmitsi enneolematult laialdase veekriisiga,“ ütles komitee president Oliver Röpke. Viidates juunis toimuvatele Euroopa Parlamendi valimistele, märkis ta, et vesi on oluline teema kõigi kodanike jaoks. „Mida võtavad ELi otsustajad ette veeküsimuse ja eesseisvate probleemide osas? Need küsimused ei kannata oodata.“
Euroopa Parlamendi liige Pernille Weiss pooldas samuti terviklikku lahendust. Ta soovitas luua spetsiaalse veealase ülemineku fondi, et toetada ettevõtjaid ja kogukondi üleminekul kestlikele veetavadele. ÜRO eriraportöör Pedro Arrojo-Agudo rõhutas, et veepuudus ja kliimamuutused ei tunnista riigipiire, ning kutsus ELi üles võtma juhtrolli veekriisile ülemaailmse lahenduse leidmisel.
Komitee üleskutse sõlmida ELi sinine kokkulepe on positiivset vastukaja saanud väga erinevatelt sidusrühmadelt. Üks neist on Prantsusmaa üldistes huvides tegutsev aktsiaselts Compagnie Nationale du Rhône (CNR), mis tegeleb Rhône’i jõe majandamisega. CNRi veevarude direktor Eric Divet osutas ettevõtte edukatele tulemustele säästva veemajanduse valdkonnas, sealhulgas märgalade taastamisel, jõgede elurikkuse suurendamisel ja kliimamuutustega kohanemisel.
Euroopa Komisjon peaks lähikuudel avaldama oma veemajanduse kriisivalmiduse algatuse. Komitee on valmis tegema koostööd ELi institutsioonide ja sidusrühmadega tagamaks, et komitee ettepanekud ELi sinise kokkuleppe kohta on osa järgmise Euroopa Komisjoni prioriteetidest. (gb)
Partnerürituste taotlusi saab esitada alates 4. kuni 17. märtsini ning üritused toimuvad 29. maist kuni 1. septembrini.
Igal aastal toimub ELi rohelise nädala raames üle kogu Euroopa ja mujalgi sadu partnerüritusi, mida korraldavad mitmesugused institutsioonid, vabaühendused, ettevõtjate esindajad, akadeemilised ringkonnad, koolid ning kohalikud, piirkondlikud ja riiklikud ametiasutused.
2024. aasta partnerürituste teema on veealane vastupanuvõime. Eesmärk on ärgitada kogu ELi hõlmavat arutelu ELi vee oleviku ja tuleviku üle, pannes rõhku teadlikkuse suurendamisele ja positiivsete, koostööpõhiste lahenduste edendamisele.
Teretulnud on kõikvõimalikud üritused alates seminaridest ja avalikest aruteludest kuni näituste ja peredele mõeldud teadlikkuse suurendamise üritusteni. Tegevus võib toimuda kohalikul, piirkondlikul, riiklikul või Euroopa tasandil. Lisateave ja ajakava on kättesaadav siin.
Kuna ELi sinine kokkulepe on üks komitee juhtalgatusi, annab selle valimine partnerürituste teemaks hea võimaluse tutvustada ettepanekuid, mis esitati 2023. aasta oktoobris ELi sinise kokkuleppe deklaratsioonis, milles kutsutakse üles koostama uut ulatuslikku Euroopa veestrateegiat, mis oleks samaväärne Euroopa rohelise kokkuleppega. (gb)
Euroopa jääb konkurentsivõime osas maha ja peab kiiresti tegelema oma ühtse turu puudustega, ent seda tuleb teha nii ettevõtjatele kui ka eurooplastele kasu tooval viisil.
Euroopa jääb konkurentsivõime osas maha ja peab kiiresti tegelema oma ühtse turu puudustega, ent seda tuleb teha nii ettevõtjatele kui ka eurooplastele kasu tooval viisil.
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee täiskogu jaanuari istungjärgul toimus arutelu Euroopa konkurentsivõime ja siseturu tuleviku üle. Arutelu keskmes oleva komitee arvamuse koostamist taotles ELi eesistujariik Belgia, kes lubas kasutada oma kuut kuud, et keskenduda konkurentsivõimele ja ühtsele turule. Arvamus aitab kujundada ka Enrico Letta kõrgetasemelist aruannet ühtse turu tuleviku kohta, mis on kavas esitada Euroopa Ülemkogule märtsis.
Komitee rõhutab arvamuses, et siseturg peab toime tulema probleemidega maailmas, mis erineb suuresti maailmast, mille jaoks see 1990ndatel loodi. Selle tulemusel survestab ELi mitu probleemi: säilitada võrdsed tingimused, samal ajal subsideerides oma tööstust, et aidata rahastada rohepööret; hoida töökohad Euroopas, samal ajal tagades ELi ettevõtete konkurentsivõime; ning kindlustada tooraine saadavus, samal ajal järgides töö- ja keskkonnastandardeid.
Raportöör Sandra Parthie ütles: „Ühtne turg on aidanud muuta ELi üheks võimsaimaks kaubandusblokiks maailmas, kuid see tugev positsioon hakkab kõikuma. Oma arvamuses soovitame keskenduda sellise Euroopa tööstuspoliitika väljatöötamisele, mis ei ole mitte 27 riikliku tööstuspoliitika summa, vaid pigem tõeliselt euroopalik nägemus meie tööstuspotentsiaalist.“
Arutelu käigus sõna võttes ütles BusinessEurope’i peadirektor Markus Beyrer: „Konkurentsivõime on meie jaoks probleem. Me jääme oma ülemaailmsetest konkurentidest maha ja ühtne turg on üks meie käsutuses olevatest vahenditest olukorra parandamiseks. Eesmärk on luua marginaal, mida me vajame, et hoida ülal Euroopa mudelit, sealhulgas sotsiaalseid aspekte.“
Euroopa Ametiühingute Keskliidu (ETUC) ühingusekretär Ludovic Voet rõhutas, et ühtse turu alus on Euroopa ühiskondlik kokkulepe ja seda kokkulepet tuleb tugevdada. Ta ütles: „Meie konkurentsisüsteemis peavad ettevõtjad maksma õiglast palka, pakkuma häid töökohti ega tohi kahjustada keskkonda. Euroopa peab alal hoidma õiglase rohepöörde hoogu.“
Komitee arvamus sisaldab ettepanekut nimetada järgmises komisjoni koosseisus üldist majandushuvi pakkuvate teenuste volinik ning koostada viie aasta kava kindlate, kvaliteetsete ja kestlike üldist majandushuvi pakkuvate teenuste väljatöötamiseks. Need moodustavad 25% ELi SKPst ja 20% kogu tööhõivest ning hõlmavad selliseid võtmesektoreid nagu transport, energeetika, side, juurdepääs veele ja kanalisatsioonile. Ent need on väga olulised ka tervishoiu- ja sotsiaalteenuste valdkonnas. (dm)
Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee töötajate rühm
Poliitiliste otsuste tegemise keskmes peavad alati olema kodanike ja töötajate mured ja heaolu. Nemad on olulised inimtegurid, kellega tuleb arvestada. Vaid niiviisi saab tagada inimväärsed elutingimused. Tänu poliitikale, mis tagab inimväärsed tingimused kõigile, suurendame usaldust praeguste ja tulevaste poliitikameetmete vastu ning ennetame rahva rahulolematust, mis pakub viljakat pinnast parempoolsele populismile ja äärmuslusele.
Need põhimõtted moodustavad töötajate rühma 2023.–2025. aasta prioriteetide aluse, seades selged nõudmised tulevastele ELi juhtidele käivitada progressiivne tegevuskava, mis keskendub senisest enam sotsiaalsele ja inimlikule mõõtmele. Pärast aastakümneid kestnud kriise, mille kulud on ühemõtteliselt jäetud Euroopa kodanike ja töötajate kanda, loodame ELi arutelus taas näha nihet tõeliselt olulise ehk sotsiaalse progressi suunas.
Oma prioriteetides visandame töötajate rühma nägemuse Euroopast, mis ei ole mitte ainult sotsiaalne ja jätkusuutlik, vaid peab tähtsaks ka õigusriigi põhimõtet, inimõigusi, soolist võrdõiguslikkust, solidaarsust ja mitmekesisust. Meil on vaja Euroopat, mis seab esikohale võitluse ebavõrdsuse, vaesuse ja kliimahädaolukorra vastu, tagab õiglase rohe- ja digipöörde ning kõigile inimväärse töö. See on parim viis meie demokraatia ja ühiskonna ning meie kõigi mõjuvõimu suurendamiseks. Loodame, et see visioon võetakse käibele.
Täiskogu jaanuari istungjärgul käsitles Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise mõju rahule, julgeolekule ja kaitsele. Komitee rõhutab tungivat vajadust investeerida nende ülemaailmsete probleemide jaoks vastupanuvõimeliste lahenduste loomisse.
Täiskogu jaanuari istungjärgul käsitles Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kliimamuutuste ja keskkonnaseisundi halvenemise mõju rahule, julgeolekule ja kaitsele. Komitee rõhutab tungivat vajadust investeerida nende ülemaailmsete probleemide jaoks vastupanuvõimeliste lahenduste loomisse.
Arvestades, et Euroopa projekti põhiülesanne on rahu edendamine ja säilitamine, peab Euroopa suurendama oma rahutagamispüüdlusi.
Arvamuses toonitab komitee, et rahu edendamine on lahutamatult seotud põhiõiguste ja demokraatia säilitamise ja toetamisega. Seepärast tuleks komitee arvates kindlasti jätkata kliima ja julgeoleku vahelise seose integreerimist ELi välispoliitikasse. Selleks tuleks luua proaktiivsed kanalid välissuhete, liidu sisemise ühtekuuluvuse ning liikmesriikide julgeoleku- ja kaitseteenistuste eest vastutavate institutsioonide vahel. Mõiste „kliima ja julgeoleku vaheline seos“ viitab nii kliimamuutuste kui ka keskkonnaseisundi halvenemise mõjule rahule, julgeolekule ja kaitsele.
Komitee liige ja arvamuse raportöör Ozlem Yildirim ütles: „Komitee pakub välja ka konkreetsed meetmed tõhusaks ja ennetavaks tegevuseks, eelkõige investeerimine vastupanuvõimelistesse lahendustesse, otsustusprotsesside ettevalmistamine tulevasteks pingeteks ning ennekõike sellekohase tõelise strateegia loomine ELi tasandil. Kliimakohustuste kiire ja tõhus täitmine kõigi osaliste poolt on samuti oluline ennetav hoob.“
Euroopa Komisjoni ettepanekus võetakse arvesse kliima ja julgeoleku vahelist seost. Komitee märgib siiski, et dokumendis on raskusi geograafiliste, poliitiliste ja sõjaliste piiride määratlemisega, kuna selles ei käsitleta selle seose arenevat olemust, samas kui olukord tegelikult halveneb ja võib põhjustada tõsiseid pingeid liikmesriikide vahel. Komisjon ja liikmesriigid peavad pidama pidevat eridialoogi kliima ja julgeoleku vahelise seose teemal. (at)
Tugevdamaks väikeettevõtete kasvu ELis, toetab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Euroopa Komisjoni ettepanekut peakontori maksustamiseks. Komitee soovitab oma nõuandvas arvamuses lisameetmeid ja rõhutab vajadust tihedama koostöö järele komisjoni, liikmesriikide ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate esindajate vahel, et tagada tõhus rakendamine ja teadlikkus.
Tugevdamaks väikeettevõtete kasvu ELis, toetab Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee Euroopa Komisjoni ettepanekut peakontori maksustamiseks. Komitee soovitab oma nõuandvas arvamuses lisameetmeid ja rõhutab vajadust tihedama koostöö järele komisjoni, liikmesriikide ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate esindajate vahel, et tagada tõhus rakendamine ja teadlikkus.
Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad (VKEd), kes moodustavad koguni 99,8% finantssektorivälistest ettevõtjatest ELis, annavad suure panuse tööhõivesse (66,6%) ja lisandväärtuse loomisse (56,8%). Komisjon soovib peakontori maksustamise süsteemi ettepanekuga, mis on osa laiemast VKEde toetuspaketist, vähendada regulatiivset koormust ja lihtsustada VKEde maksumenetlusi. Komitee toonitab, et peakontori maksustamise süsteemi ettepanek on vaja vastu võtta kiiresti, et hoogustada mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (MVKEd) kasvu. Seejuures keskendutakse piiriülestes tehingutes osalevatele eraldiseisvatele VKEdele. Kavandatav halduskoormuse vähendamine on kooskõlas komitee eesmärgiga edendada sisemajanduse koguprodukti ja tööhõive kasvu keskkonda pikas perspektiivis.
Komitee toetab seda, et esialgu keskendutakse eraldiseisvatele MVKEdele. Küll aga tuleks viie aasta pärast järelhindamisel kaaluda võimalust laiendada peakontori maksustamise süsteemi tütarettevõtjatele, et kaasatust suurendada. Komitee tunnistab, et peakontori maksustamise süsteem täiendab ettepanekut „Äritegevus Euroopas: tulumaksuga maksustamise raamistik“. Seejuures tuleb aga olla valvel, et vältida lahknevusi õigusraamistikus. Liikmesriikide maksuhaldurite koostöö on peakontori maksustamise süsteemi edu jaoks ülioluline. Komitee kutsub üles koostööle, et tagada süsteemi nõuetekohane rakendamine, ja innustab liikmesriike võimalikult kiiresti kohandama IT-süsteeme ja suurendama MVKEde teadlikkust. (tk)
Eesistujariik Belgia programmi keskmes on konkurentsivõime, VKEd ja sotsiaalne kaasatus. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esitab poliitilisi soovitusi majanduse juhtimise, pikaajalise kaasava majanduskasvu ja jätkusuutliku julgeoleku vaheliste seoste kohta ning sotsiaalmajanduse mõjuvõimu kohta võitluses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu.
Eesistujariik Belgia programmi keskmes on konkurentsivõime, VKEd ja sotsiaalne kaasatus. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee esitab poliitilisi soovitusi majanduse juhtimise, pikaajalise kaasava majanduskasvu ja jätkusuutliku julgeoleku vaheliste seoste kohta ning sotsiaalmajanduse mõjuvõimu kohta võitluses vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse vastu.
2024. aasta esimesel poolel on Belgia kolmeteistkümnendat korda Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik. Tema prioriteete arutati komitee täiskogu jaanuari istungjärgul korraldatud kahel arutelul.
Komitee president Oliver Röpke kiitis eesistujariiki sotsiaalpartnerite kaasamise eest oma töösse. Belgia eesistumine lõpetab ELi institutsioonilise tsükli. See tähendab, et Belgial tuleb leida seadusandlikke kompromisse ning juhtida ELi nõukogu Euroopa Parlamendi valimiskampaania ja valimiste ajal.
Belgia asepeaminister David Clarinval tutvustas eesistujariigi seisukohti ühise põllumajanduspoliitika reformi, iseenda tööandjate kaitse ja ELi tööstuspoliitika kohta. Taotledes komiteelt 13 nõuandvat arvamust, soovib eesistujariik anda oma panuse aruteludesse 2024.–2029. aasta strateegilise tegevuskava üle. Aprilliks kavandatud institutsioonidevahelises deklaratsioonis keskendutakse ELi tulevasele sotsiaalmeetmete kavale. Eesistujariigi prioriteetide hulka kuuluvad rohepööre ja sotsiaalne üleminek ning kliima- ja elurikkuse kriisidega tegelemine. Komitee sotsiaalpartnerite dialoogi keskmes on rõhuasetus tööjõu õiglasele liikuvusele ja kestlikule sotsiaalkaitsele. Keskse tähtsusega valdkonnad on Euroopa konkurentsivõime tugevdamine, VKEde toetamine ja tasakaalustatud kaubanduspoliitika edendamine globaalse Euroopa jaoks. (tk)
Piiriülesed energiavood on ELi eri liikmesriikide elektri ja gaasiga varustamisel otsustava tähtsusega. See tähendab, et energiataristut tuleb ajakohastada naaberriikide võrkudevaheliste ühenduste kaudu, et suurendada liidu kestliku energia võimsust.
Piiriülesed energiavood on ELi eri liikmesriikide elektri ja gaasiga varustamisel otsustava tähtsusega. See tähendab, et energiataristut tuleb ajakohastada naaberriikide võrkudevaheliste ühenduste kaudu, et suurendada liidu kestliku energia võimsust.
Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Belgia taotlusel koostatud arvamuses, mis võeti vastu täiskogu 18. jaanuari 2024. aasta istungil, esitas komitee selles küsimuses selge sõnumi.
EL peaks pöörama erilist tähelepanu võrgu arendamisele ning tegema ulatusikke investeeringuid, et stimuleerida Euroopa majandust ning luua kvaliteetseid ja keskkonda säästvaid töökohti.
„Meie komitees oleme seisukohal, et rohepöörde ja strateegilise energiasõltumatuse saavutamiseks on äärmiselt oluline teha meie energiasüsteemis struktuurilisi muudatusi,“ ütles komitee president Oliver Röpke arvamuse vastuvõtmisele eelnenud arutelus.
Belgia energeetikaminister Tinne Van der Straeten rõhutas, et kliimakaitse vajadusest tulenev üleminek puhtale energiale on nüüd majanduse ja julgeoleku seisukohalt hädavajalik, ning et võrkudevahelised ühendused loovad paindlikuma süsteemi, mis aitaks tasakaalustada geograafilisi erinevusi tuule- ja päikeseenergia tootmises.
„Euroopa taastuvenergia eesmärgid ületavad praegu taristu osas tehtud plaane, mistõttu vajame seda üleeuroopalist taristut kiiresti. Ja see peab olema kulutõhus, turvaline, kestlik ja paindlik,“ märkis Van der Straeten. (mp)
