Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee visandab 2027. aasta järgse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) vormi, et tagada Euroopa põllumajanduse vastupanuvõime ja kestlikkus. Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariigi Belgia ülesandel koostas komitee arvamuse, mis võeti vastu jaanuaris ja milles rõhutati vajadust stabiilse pikaajalise poliitikaraamistiku järele, mis toetaks kestlikku toidutootmist, avatud strateegilist autonoomiat ja maaelu arengut.

ELi põllumajandusettevõtetest on 94,8% pereettevõtted ning sektor seisab silmitsi selliste probleemidega nagu madalam sissetulek, põllumajandusettevõtete arvu vähenemine, põlvkondade vahetumise raskused ja märkimisväärne tööjõu väljavool. Ehkki ÜPP eelarveeraldised langesid vähem kui 25%-le 2021. aastal, nõuab komitee ÜPP rahastamist, mis on kooskõlas selle kestlikkuse eesmärkidega. Soovitatav on minna baassissetuleku toetuselt üle rahaliste stiimulite pakkumisele keskkonnale ja ühiskonnale kasulike teenuste eest, et võimaldada väikestele põllumajanduslikele pereettevõtetele üleminekuperioodil paindlikkust.

Mure ELi põllumajandustootjate rahuldava elatustaseme pärast, mida pärsib inflatsioon, energiaturu volatiilsus ja kliimamuutused, rõhutab vajadust ÜPP reformide järele. Komitee soovib nende probleemide käsitlemist 2027. aasta järgses ÜPPs, mis peaks keskenduma inimväärsetele töötingimustele, edendama tervislikumat toitumist, vähendama toidu raiskamist ja reguleerima toiduturge. Seda silmas pidades tehti ettepanek vastutsükliliste komponentide ja taastuvenergia tootmise toetamise kohta, et leevendada energiahindade tõusu ja tarnehäirete mõju. Äärmuslike kliimatingimuste vastu võitlemiseks ja põllumajandustootjate mõjuvõimu suurendamiseks võib soovitada avaliku ja erasektori partnerluse kindlustusskeeme ning investeeringuid innovatsiooni ja digitehnoloogiasse.

2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisteks valmistudes rõhutab komitee vajadust kujundada ÜPP selliselt, et see vastaks ühiskonna ja põllumajanduse muutuvatele vajadustele.  Lisaks on oluline ka sidusrühmade kaasamine, paindlikkus liikmesriikide jaoks ning sujuvam haldusprotsess strateegiakavade koostamisel ja kohandamisel. Kokkuvõtvalt soovib komitee ühist põllumajanduspoliitikat, mis loob tasakaalu toiduga kindlustatuse tagamise, keskkonnakaitse ja Euroopa põllumajandustootjate heaolu edendamise vahel üleilmsete probleemide kiuste.(ks)