Juhtkiri

Alates liikumispiirangute algusest on meil keerulised ajad. Kõik on seisma jäänud, me peame koju jääma ja üksteisest eemale hoidma. Me palume lähedastel ja kolleegidel olla ettevaatlikud ning soovimeneile tugevat tervist. Elu on habras. Pandeemia võib tabada meid iga hetk nagu välk selgest taevast. See on ülemaailmne väljakutse, mis nõuab ülemaailmseid meetmeid.

Euroopa Liit ja Euroopa päev: 70 aastat hiljem

Koos Euroopa Liidu institutsioonidega läkitasime kodanikuühiskonnale sõnumi, rõhutamaks oma ühtsust, öeldes: „Üheskoos oleme tugevamad, üheskoos oleme Euroopa.“ Euroopa päev pakkus meile kõigile võimaluse mõelda suurepärasele kõnele, mille Robert Schuman pidas 9. mail 1950 Pariisis Quai d'Orsay ministeeriumihoone kellasaalis. See oli esimene reaalne samm Euroopa integratsiooni suunas, mis pani aluse kuuest liikmesriigist koosneva Euroopa Söe- ja Teraseühenduse loomisele aasta hiljem. See otsus tulenes kindlast veendumusest hoida rahu ja üksmeelselt tegutseda, kirglikust soovist ühendada Euroopa ja ühise ettevõtmise visioonist.

Ka 70 aastat pärast seda julget ja tulevikku suunatud kõnet ei väsi me kordamast, et ainult üheskoos on võimalik edu saavutada ja rasketel aegadel toime tulla. Robert Schuman ütles oma avalduses, et esmalt tuleb luua tegelik solidaarsus. Minu arvates on ühtne Euroopa üks inimkonna kõige kaunimaid projekte.

Robert Schuman väljendas veel teisigi mõtteid, mis on ka täna tõesed ja aktuaalsed: „Rahvaste õigus solidaarsusele on tänapäevase teadvuse jaoks hädavajalik. Me oleme üksteisega solidaarsed, säilitades rahu, võideldes agressiooni vastu, vähendades vaesust, täites lepinguid, kaitstes õigust ja inimväärikust."

Täna kujutab COVID-19 kriis endast tohutut šokki, mis sarnaneb 1930-te aastate kriisiga ja konfliktiga, mis sellest välja arenes. Kriis mõjutab meie elu, käitumist ja ühiskondlikku elu, majandus-, sotsiaal-, poliitika- ja kultuurivaldkonda ning meie kõigi igapäevaelu. See puudutab kõiki – töötajaid, rändajaid, dokumentideta välismaalasi, madala sissetulekuga peresid, kodutuid, eakaid, puuete või krooniliste haigustega inimesi, noori, kunstnikke, sportlasi.

Kodanikuühiskond silmitsi COVID-19 kriisiga

Komitee näitab ühiseid meetmeid võttes üles ühtsust. Oma arvukates avaldustes oleme rõhutanud, kui oluline on teha koostööd Euroopa tasandil. Liikumispiirangud ei saa meid takistada aktiivselt töötamast organiseeritud kodanikuühiskonna hääle kuuldavaks tegemise nimel. Ükski valitsus ei saa sellise kriisiga üksi toime tulla. Seepärast oleme kutsunud üles võtma tõhusaid meetmeid ELi tasandil. Oleme väljendanud oma soovi: „Nüüd oleme kas tõeline liit või mitte midagi.“

Kriisi mõju on vahetult seotud kodanikuühiskonnaga. Töötute arv kasvab, mistõttu on vaja tugevdada sotsiaalkaitse mehhanisme ja kaitsta liidu õigustiku peamisi saavutusi. Solidaarsus ELis ja kogu Euroopas peab olema reaalne tegevus, mis innustab ja ergutab inimesi, ulatudes sõnadest ja kõnedest kaugemale. See solidaarsus tuleb saavutada ka piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Solidaarsussidemeid tuleb tugevdada, tarvis on välja töötada sidus visioon ühiskonnast pärast pandeemiat.

Komitee tegutseb kodanikuühiskonna esindajana kriisi lahendamisel. Alates liikumispiirangute kehtestamisest oleme võtnud vastu seitse ühist seisukohta. Oma esimeselt täiskogu kauginstungjärgul maikuus võtsime vastu viis väga olulist arvamust. Nende hulgas olid tööhõivesuuniseid ja demograafilisi väljakutseid käsitlevad arvamused.

Alati on tunneli lõpus valgus, kui tahes pikk ja raskesti läbitav see tunnel ka ei oleks, ning selleks, et kujundada elu pärast COVID-19 kriisi, otsustasime me luua spetsiaalse allkomitee, mis koosneb 15 komitee liikmest ja mida juhib komitee president Luca Jahier. Rühmad ja sektsioonid kaasatakse komitee töösse majanduse taastamisel ja kriisijärgsel ülesehitustööl. See on ühtlasi ka hea võimalus rääkida ühel häälel organiseeritud kodanikuühiskonna nimel. Me analüüsime olukorda tervishoiuaspektist ja hindame samuti kriisi kõiki mõjusid kodanikuühiskonnale, majandusele, Euroopa sotsiaalsüsteemile, õigustele ning väljakutsetele seoses demokraatia ladusa toimimisega.

Komitee 326 liiget on oma koduriikides, kuna Brüsselis koosolekuid ei toimu. Töö aga ei ole peatatud. Me peame toetama oma organisatsioone ja töötama nende heaks praegusel raskel ajal, olema koos oma partneritega, olema komitee käsutuses. Selle tõdemiseks piisab, kui heita pilk sotsiaalmeedia võrgustikele, meie veebilehele ja rühmade uudiskirjadele.

Mis puudutab teabevahetuse rolli, siis teeme sel raskel ajal jõupingutusi, et edastada teavet ausal, usaldusväärsel, õiglasel ja järjepideval viisil ning võitleme igat liiki väärinfo vastu. Eelkõige ja alati räägime me oma seadusandlikust tööst, aga ka oma liikmete tegevusest kodanikuühiskonnana liikmetena. Ma usun, et just selles peitubki komitee lisaväärtus – olla see häälekandja.

Alates aprillist oleme palunud meie liikmetel kirjeldada, kuidas nad seda keerulist aega kogevad. EMSK Info mai väljaandes see seeria jätkub ja on loodud uus rubriik „Dessine-moi…“* (Joonista mulle...). Täname Teid kogemuste, muljete ja mõtiskluste eest. Oleksin Teile väga tänulik, kui vastaksite meie üleskutsele jagada EMSK Infoga oma kogemusi. Ma olen liigutatud jagatud lugude intensiivsusest, siirusest ja jõulisusest. Tõeline dialoog ei peatu hetkekski.

Aeg hinge tõmmata

Millised õppetunnid me sellest ootamatust ja raskest ajast oleme saanud? Me peame taas õppima elama, tuletama meile meelde lihtsaid, hoolivaid ja südamlikke žeste. Meie eesmärk on vältida teist tüüpi vaenlasi: egoismi, umbusaldust, endassetõmbumist, uusnatsionalismi. Me peame oleme hoolsad ja valvsad, et võidelda ükskõiksusega, luua solidaarsust, pakkuda lahendusi, mitte järele anda, püsida aktiivsed ja pühendunud.

Virtuaalne ja reaalne

Ma tahaksin Teiega jagada mõtisklust virtuaalreaalsuse üle. Me kasutame uusi tehnoloogiaid. Virtuaalmaailmas suhtleme aina rohkem WhatsAppi, Skype’i, Skype for Business’i, Zoom’i, Webex’i, Interactio, e-posti ja muude kanalite kaudu. Siiski näen, et sellel maailmal on oma piirid. Vahetu suhtlemine on väga oluline, see on meie elu alus: näha, tunda, puudutada.

Nüüd saame võib-olla aru, millist hinda peame maksma oma tervishoiusüsteemide nõrgestamise eest. Me näeme eelarvekärbetest põhjustatud kahju. Teatud ametid, millele me senini erilist tähelepanu ei pööranud, on omandanud järsku uue tähenduse: põllumehed, pagarid, postiljonid, ajalehemüüjad, prügivedajad, apteekrid, poemüüjad – kõik need meie elus nii olulised tavalised inimesed ja paljud teised, kes aitavad meil selle raske perioodi üle elada.

Ma olen kuulnud hooldustöötajaid ütlemas, et nad ei ole kangelased, nad teevad oma tööd. Olen nendega nõus. Nad ei ole kangelased, vaid töötajad, ning ma tahaksin neile öelda, et õhtused aplausid näitavad meie toetust nende viimaste aastate jooksul esitatud üleskutsetele. Nad ei ole nõudnud paremat palka, nad on pigem rõhutanud, et meie tervishoiusüsteeme tuleb tugevdada ega tohi vähendada teenuseid ega töökohti.

Lõpetuseks tuleb mulle meelde üks ilus ütlus. See on pärit Albert Camus’ teosest „Katk“. Ma ütleksin doktor Rieux' sõnadega, et rasketel aegadel õpitakse, et inimestes on rohkem imetlusväärset kui põlastusväärset.

Isabel Caño Aguilar, teabevahetuse eest vastutav asepresident