Kas saame kestlikult investeerides aidata päästa maailma? Finantssektoris toimuvad keskkonna- ja sotsiaalsetele probleemidele vastuste otsimise tõttu märkimisväärsed muutused. Hamburgi Ülikooli vanemteadur doktor Brigitte Bernard-Rau uurib uut võimsat investeerimisstrateegiat – sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga investeerimist. See strateegia toob kaasa põhimõttelise muutuse selles, millisena me näeme kapitali ja rahanduse rolli ühiskonnas. Seatakse kahtluse alla traditsioonilise idee, mille kohaselt peavad investorid valima raha teenimise ja maailma muutmise vahel.

Brigitte Bernard-Rau

Tänane maailm seisab silmitsi enneolematute keskkonna- ja sotsiaalsete probleemidega alates kliimamuutustest ja elurikkuse vähenemisest kuni toiduga kindlustatuse tagamise, ebavõrdsuse ning heaolu ja tervishoiuga seotud katsumusteni. Samal ajal on meie finantssektoris käimas märkimisväärsed muutused. Sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga investeerimine on kujunenud võimsaks lähenemisviisiks, mis seab kahtluse alla traditsioonilise idee, mille kohaselt peavad investorid valima raha teenimise ja maailma muutmise vahel. Kuid mis täpselt on sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga investeerimine ja kuidas see erineb muudest kestliku rahastamise vormidest?

Mis on sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga investeerimine?

Oma olemuselt tähendab sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga investeerimine põhimõttelist muutust selles, millisena me näeme kapitali ja rahanduse rolli ühiskonnas. Ülemaailmse sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga investeerimise võrgustiku (Global Impact Investing Network, GIIN) määratluse kohaselt on sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga investeerimine strateegia, mis hõlmab investeeringuid, mis on tehtud eesmärgiga avaldada rahalise tulu saamise kõrval positiivset ja mõõdetavat sotsiaalset ja keskkonnamõju. See näiliselt lihtne määratlus ei anna siiski õiget pilti sellest, kui keerukas on sotsiaalse ja ökoloogilise investeerimise ümberkujundav potentsiaal.

Selleks, et moodsas – materialistliku lähenemisviisiga – rahandusmaailmas sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga investeerimise erilist rolli täielikult mõista, tuleb vaadata, kuhu see investeerimisstrateegiate laiemas spektris paigutub. Spektri ühes otsas on traditsioonilised investeeringud, mille puhul on esmatähtsal kohal finantstulu ja kasumi maksimeerimine ning sotsiaalsed ja keskkonnakaalutlused ei mängi otsuste tegemisel mingit rolli. Mööda skaalat edasi liikudes puutume kokku üha keerukamate strateegiatega, milles on oma osa ka sotsiaalsete ja keskkonnategurite kaasamisel, andes teed erisugustele kestlikele finantsinvesteeringutele. Spektri teises otsas on sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga investeerimine, mille sihiks on positiivsed ja ümberkujundavad muutused, kus rahaline tulu on ühendatud sotsiaalsete ja keskkonnaeesmärkidega.

Lühidalt investeerimisstrateegiatest:

• traditsiooniline investeerimine keskendub üksnes rahalisele tulule, jättes tähelepanuta sotsiaalsed ja keskkonnategurid. See on pikka aega olnud kapitaliturgude nurgakivi;
• keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimistegurite (ESG) integreerimine hõlmab nende tegurite kaasamist investeerimisotsustes riskinäitajatena, kuid ei pea neid esmaseks investeerimist soodustavaks jõuks;
• kestliku rahanduse puhul on keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimiskaalutlused kaasatud investeerimisotsuste tegemisse ja kestlikkust nähakse väärtuse loojana. Sellega toetatakse investeeringuid, mille abil lahendatakse kestlikkusega seotud probleeme ning mis toovad kaasa positiivsed sotsiaalsed ja keskkonnaalased muutused. See hõlmab ka investeerimist üleminekusse, rahastades nii seda, mis on juba praegu keskkonnahoidlik (roheline rahastamine), kui ka üleminekut keskkonnahoidlikule tulemuslikkuse tasemele aja jooksul (ülemineku rahastamine);
• sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga investeerimine tähendab märkimisväärset muutust finantsturgudel, olulist ümberorienteerumist mõju suunas, ning püüab leida vastust küsimusele „Kas kestlikkusse investeerimine aitab luua paremat maailma?“. Seepärast on sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga investeerimine kõige teadlikum lähenemisviis, mille eesmärk on saavutada samaaegselt nii rahaline tulu kui ka mõõdetav positiivne sotsiaalne või keskkonnamõju.

Sotsiaalse ja ökoloogilise investeerimise kaks poolt: mõjuga kooskõlas olev versus mõju loov investeerimine

Sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga investeerimisel tehakse olulist vahet mõjuga kooskõlas olevate ja mõju loovate investeeringute vahel. Selline diferentseerimine aitab investoritel mõista mitte ainult seda, kuhu nende raha läheb, vaid ka seda, kuidas see aitab saavutada positiivseid muutusi.

• Mõjuga kooskõlas olev investeerimine toetab ettevõtteid, kes on juba näidanud, et nad kasutavad positiivseid keskkonna- või sotsiaalseid tavasid ning on oma tegevuse ja tulemuste kaudu tõestanud oma pühendumust positiivsele mõjule.
• Mõju loov investeerimine otsib aktiivselt uusi lahendusi sotsiaalsetele või keskkonnaprobleemidele, keskendudes sageli ümberkujundamisele ja süsteemsetele muutustele.

See teoreetiline eristamine saab reaalsuseks eri sektorite praktiliste rakenduste kaudu.

Puhas energia

Puhtale energiale üleminekul võivad mõjuga kooskõlas olevad investeeringud hõlmata olemasolevate taastuvenergiaettevõtete või elektrisõidukite tootjate aktsiate ostmist. Need ettevõtted juba aitavad oma peamiste ärimudelite kaudu kaasa keskkonnakestlikkusele. Selle asemel võivad mõju loovad investeeringud samas sektoris keskenduda varases etapis akutehnoloogia idufirmade või uuenduslike kogukonna päikeseenergiaprojektide rahastamisele alateenindatud piirkondades, luues energiaprobleemidele täiesti uusi lahendusi.

Kestlik põllumajandus

Veel üks ilmekas näide on kestlik põllumajandussektor. Mõjuga kooskõlas tegutsevad investorid võivad toetada mahepõllumajanduslike toiduainete tootjaid või kestlikku põllumajandustegevust, samal ajal kui mõju loovad investorid keskenduvad pigem uute taastavate põllumajandustehnoloogiate või revolutsiooniliste linnapõllumajanduse lahenduste väljatöötamisele, mis võiksid muuta seda, kuidas me toitu toodame.

Sotsiaalne mõju

Sotsiaalse mõju valdkonnas toetavad mõjuga kooskõlas olevad investeeringud sageli ettevõtteid tugeva mitmekesisuspoliitika ja õiglaste töötavadega. Mõju loov investeerimine võib seevastu rahastada uusi taskukohaseid eluasemearendusi või teedrajavaid haridustehnoloogia lahendusi alateenindatud kogukondadele, luues aktiivselt uusi võimalusi sotsiaalse võrdsuse saavutamiseks.

Investeerimisprotsess: kavatsusest mõjuni

Sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga investeerimise edukus eeldab ranget protsessi, mille eesmärk on luua positiivseid sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid muutusi ning mis algab selgete mõjueesmärkide seadmisega. Investorid peavad määratlema konkreetsed keskkonnaalased või sotsiaalsed tulemused, mida nad soovivad saavutada, kehtestama mõõdetavad eesmärgid ning sageli viima need eesmärgid kooskõlla selliste olemasolevate raamistikega nagu ÜRO ülemaailmne näitaja 17 kestliku arengu eesmärgi ja nende 169 kestliku arengu tegevuskavas 2030 seatud sihi saavutamiseks.

See eesmärgipüstitus eristab investeerimist muudest kestliku rahastamise vormidest. See nõuab mõjuga kooskõlas olevatelt investoritelt hoolsuskohustuse protsessi alustamist, mille käigus hinnatakse põhjalikult nii finantstulemusi kui ka võimet luua ja mõõta sisulisi sotsiaalseid või keskkonnaalaseid tulemusi.

Investeeringu rahaline hindamine on väljakujunenud tava, mida toetavad standarditud parameetrid ja usaldusväärsed meetodid. Mitterahaline hindamine, näiteks sotsiaalse ja keskkonnamõju hindamine, on siiski suhteliselt vähem arenenud ja sellel puuduvad universaalsed raamistikud. Seepärast peavad investorid minema tavapärasest finantsanalüüsist kaugemale, et hinnata, kui põhjalik on ettevõtja pühendumus mõjule. Muu hulgas hinnatakse juhtkonna pühendumust mõjueesmärkide saavutamisele, tema oskust mõju tulemuslikult mõõta ning suutlikkust tulemusi läbipaistvalt avalikustada ja neist aru anda. Hindamisprotsess hõlmab sageli investeeringu eesmärkidele kohandatud konkreetsete mõjunäitajate uurimist, tagades kooskõla tunnustatud raamistikega, nagu IRIS+ või mõjujuhtimise projekt Impact Management Project (IMP, 2024).

Lisaks on hoolsuskohustuse protsessi tõhustamiseks oluline eristada „ettevõtte mõju“ ja „investori mõju“. Ettevõtte mõju on ettevõtte tegevuse ja toodete otsene sotsiaalne või keskkonnamõju. Investori mõju seevastu on mõju, mida investorid avaldavad ettevõtte käitumisele ja tulemustele oma investeerimisvalikute ja kaasamisstrateegiate kaudu. Selle erinevuse mõistmine on väga oluline, et hinnata täpselt investeeringute üldist mõju ja töötada välja tõhusad mõju mõõtmise tavad.

Probleemid, keerukus ja kaalutlused

Vaatamata oma paljulubavusele seisab sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga investeerimine silmitsi märkimisväärsete takistustega:

1. mõju mõõtmine: standardsete mõõtmisnäitajate puudumisel on raske mõõta või võrrelda sotsiaalseid ja keskkonnaalaseid tulemusi. Läbipaistvus ning mõjunäitajate range jälgimine ja aruandlus on väga olulised järjepidevuse ja vastutuse kindlustamiseks, tagades, et mõjuga seotud väiteid toetavad tõendid;
2. omistamisega seotud probleemid: konkreetsete investeeringute mõju on laiematest süsteemsetest muutustest eraldi vaadelda ja omistada kindel mõju ühele konkreetsele investeeringule. Selle kindlaksmääramine, kui suur osa täheldatud muutusest on otseselt seotud ühe konkreetse investeeringuga, on jätkuvalt üks mõjuinvesteerimise püsivamaid probleeme. Näiteks kestliku arengu eesmärgi nr 3 (inimeste tervis ja heaolu) parandamine võib tuleneda pigem tervishoiuasutustesse, haridusse ja taristusse tehtavate investeeringute kombinatsioonist kui ühest sihipärasest investeeringust. Vaja on töötada välja meetodid, nagu vastupidise stsenaariumi analüüs ja kontrollrühma võrdlus, kuid need võivad olla ressursimahukad ja mitte alati teostatavad, eriti väiksemate projektide või arenevate turgude puhul;
3. mõjupesu: ettevõtete või fondide liialdatud või valeväited oma sotsiaalse või keskkonnamõju kohta õõnestavad usaldust sektoris. Usalduse ja usaldusväärsuse säilitamiseks kogu investeerimisvaldkonnas on äärmiselt olulised läbipaistev aruandlus ja mõju puudutavad kontrollitud väited (ITF). Usaldusväärsuse säilitamiseks on olulised selged standardid mõju mõõtmiseks ja töökindlad kontrollimeetodid koos kolmandate isikute auditite ja sõltumatu sertifitseerimisega.

Sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga investeerimise ümberkujundava potentsiaali vallandamine

Sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga investeerimine on ülemaailmses rahanduses põhjaliku ümberkujundamise esirinnas, olles palju enamat kui üks järjekordne investeerimisstrateegia. See kujutab endast rahanduse rolli põhjalikku ümbervaatamist ühiskonnas. See seab kahtluse alla traditsioonilise veendumuse, et rahaline tulu ning positiivne sotsiaalne ja keskkonnamõju saavad eksisteerida vaid eraldi maailmas.

Sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga investeerimise areng on näidanud, et investorid saavad samal ajal nii kasumit teenida kui ka aidata kaasa olulistele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele muutustele. Eesmärgi ja kasumi teenimise integreerimise kaudu pakub sotsiaalse ja ökoloogilise mõjuga investeerimine mõjukat lähenemisviisi finantssüsteemile, mis teenib nii inimeste kui ka planeedi huve.

Brigitte Bernard-Rau on Hamburgi Ülikooli äri-, majandus- ja sotsiaalteaduste kooli järeldoktorantuuri vanemteadur. Ta keskendub oma uurimistöös ESG reitingutele ja reitinguagentuuridele, kestlikule rahandusele, sotsiaalselt vastutustundlikule investeerimisele, mõjuinvesteerimisele ja ettevõtja sotsiaalsele vastutusele. Ta on hiljuti avaldanud raamatu „Sustainability Stories: The Power of Narratives to Understand Global Challenges“ (Springer Nature, 2024). Raamatus on rohkem kui 30 inspireerivat lugu eri autoritelt maailma eri paigust, kes räägivad erinevatest viisidest, kuidas teenida ühist hüve ning muuta kogukondi, kutsetegevust ja inimeste elu.