Rändajate ärakasutamine ja Ukraina pagulaskriis nõuavad uut algust rändepoliitikas

Riigi toetusel toimuv rändajate ärakasutamine, mille eesmärk on ELi destabiliseerida, ning Ukraina sõjast tingitud enneolematu pagulaste sissevool nõuavad Euroopa rändepoliitika läbivaatamist. Komitee rõhutab, et pagulaskriisidele ühiseks reageerimiseks on vaja solidaarsust ja koormuse jagamist liikmesriikide vahel. Samal ajal toonitab komitee vajadust tagada rändajate turvalisus ja inimõigused. 

Juuni täiskogu istungjärgul vastuvõetud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamuses „Rändajate ärakasutamine“ leiavad komitee liikmed, et Euroopa Liidu vastus sellisele taktikale peab lähtuma ühisest, jagatud ja sidusast rändepoliitikast. 

Selle valdkonna eelseisev konkreetne reguleerimine, millele pannakse kõrgeid lootusi, peaks tagama, et vastutus jagatakse liikmesriikide vahel solidaarsuspõhiselt. 

Eriti nüüd, mil Ukrainas käib laastav sõda ja sealt põgeneb massiliselt inimesi, on kõigile selge, et ränne mõjutab kõiki liikmesriike. Seetõttu tuleks uus rände- ja varjupaigalepe ümber kujundada, et see tooks kaasa süsteemsed muutused, mis on vajalikud ratsionaalse, õigustel põhineva varjupaiga- ja rändepoliitika väljatöötamiseks. 

Komitee arvamuse raportöör Stefano Palmieri rõhutas: „Praegu on vaja jätkata tööd selle nimel, et tugevdada Euroopa mainet kohana, mis suudab anda humanitaarabi ja tagada inimõiguste järgimise.“

Nn hübriidohtude osas, mida kolmandad riigid kasutavad ELi ühtsuse proovile panemiseks, rõhutas kaasraportöör Pietro Vittorio Barbieri, et inimesed ei kujuta endast ohtu, vaid on pigem sellise taktika ohvrid. 

Komitee rõhutas, et sellega kokku puutuvad rändajad on väga haavatavad ja vajavad kaitset, ning toonitas, et humanitaarabi peab vastama ELi õiguses nõutud standarditele ja järgima väljakujunenud tavasid haavatavate isikute toetamisel. Komitee soovitab täielikult ja õigeaegselt tunnustada ärakasutatud rändajate õigusi – vältides nn halle alasid või halduslikku ebakindlust. (at)