Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on kutsunud üles reformima tervishoiusüsteeme kogu Euroopa Liidus, et tagada terviklik lähenemisviis vaimsele tervisele. Vaimse tervise ja käitumishäired on eurooplaste ja eelkõige Euroopa noorte seas järsult kasvanud.

ELi nõukogu eesistujariigi Hispaania taotlusel koostas komitee arvamuse, mis võeti vastu täiskogu juuli istungjärgul. Selles märkis komitee, et vaimse tervise eest hoolitsemise keskmes peaksid olema õigeaegne ennetus, varajane avastamine ja kogukonnapõhine hooldus.

„Kogu ELis tuleb tervishoiusüsteeme kiiresti reformida, et tagada mitte ainult terviseprobleemidega tegelemine integreeritud ja kavandatud pikaajaliste meetmete ja ravi abil, vaid ka nende ennetamine. Seejuures tuleks kasutada valdkondadevahelisi rühmi, selle asemel et tugineda episoodilistele ravimudelitele,“ ütles arvamuse raportöör Milena Angelova.

„Meil on vaja muuta ELi vaimse tervise teenuste süsteemi. Tarvis on rohkem spetsialiste ja toetust inimestele, kes selliseid teenuseid vajavad,“ ütles arvamuse kaasraportöör Ivan Kokalov.
Vaimse häire tekkimise oht on esmajoones noortel, lastel, naistel ja ebasoodsas olukorras olevatel rühmadel, aga ka pikaajalise stressiga kokkupuutuvatel inimestel.

Pärast COVID-19 pandeemiat on vaimne tervis veelgi halvenenud ning ligikaudu 20%-l eurooplastel on rasked kuni mõõdukad vaimse tervise probleemid. See on muu hulgas mõjutanud ka tööelu ja sissetulekut. Praegused hinnangud näitavad, et vaimne tervis ja käitumishäired lähevad ELile igal aastal maksma ligikaudu 4% ELi SKPst.
Vaimse tervise häired tekitavad ka inimohvreid ja põhjustavad Euroopas igal aastal ligikaudu 4% surmajuhtumitest. Need on noorte seas sageduselt teine surmapõhjus.

Komitee kiidab Euroopa Komisjoni hiljutise kõikehõlmava vaimse tervise kava eest ning kutsub üles seda kava kiiresti nõuetekohaselt rahastatud ELi vaimse tervise strateegiaks muutma. Strateegial peaks olema ajakava ning selles tuleks määratleda vastutusalad ja mõõdetavad näitajad edusammude jälgimiseks.

Komitee arvates peaksid vaimse tervise süsteemid põhinema õigustel ja olema inimkesksed, seades esikohale isiku võimestamise ja aktiivse osalemise tema enda taastumises.
Komitee kutsub Euroopa Komisjoni tungivalt üles kuulutama 2024. aasta vaimse tervise Euroopa aastaks. See annaks selge märguande ja julgustaks looma tugevat liitu vaimse tervise parandamiseks ja edendamiseks kogu ELis.